klassitsistliku ehitusmassiiviga olulise panuse Tallinna vanalinna Maja ehitusloo algus seostub asehalduskorra sisseseadmisega Balti provintsides 1783. aastal, kui Eestimaa- ja Liivimaa kubermange hakati tihedamalt liitma muu Vene impeeriumiga. Riigivõimu initsiatiivil ja rahalisel toetusel algas siin intensiivne kroonuehitiste planeerimine. Muuhulgas planeeriti Tallinna ehitada uus hoone kohtuasutuste tarvis, mille plaanid koostas 1784. aastal kubermanguarhitekt Johann Caspahr Mohr. 1787. aasta suvel nõustus kohtumaja ehituse lõpuks ette võtma Rootsi aadlisuguvõsast pärit Hiiumaa mõisnik brigaadikindral krahv Jakob Pontus Stenbock (9. X 1744-23. IX 1824), kes sama aasta 20. juulil ehitustegevust ka alustas. Venemaa majandusseis oli aga samaaegselt sõja tõttu Türgiga halvenenud ning seetõttu ei suutnud kubermanguvalitsus ehitusettevõtja ees võetud lepingulisi kohustusi enam täita. Poolelioleva maja oli valitsus sunnitud andma Stenbocki omandisse
aastal. Samal aastal avati ka Teaduste Akadeemia raamatukogu tsirkuse naaberkinnistul. Tsirkusetelk lammutati 1966. aastal, et teha ruumi Estonia puiestee 1 elumaja laiendusele, eelkõige aga projekteerijate majale. Fotol vaade tsirkusele kaubamaja poolt. Vasakul kulgeb Lenini, tänane Rävala puiestee. Stenbocki maja on klassitsistlik hoone Tallinnas Toompea põhjaserval, Eesti Vabariigi Valitsuse ja Riigikantselei asupaik. Hoone kavandas Johann Caspahr Mohr Eestimaa kubermangu kohtuasutuste jaoks, kuid pärast hooneehituse riikliku finantseerimise lõpetamist 1788. aastal jätkas krahv Jakob Pontus Stenbock hoone ehitust isiklikest vahenditest. Hoone sai valmis 1792. aastal ja sellest sai hoopis krahvi Tallinna residents. 1891. aastal võeti maja kasutusele kohtuhoonena (Tallinn- Haapsalu Rahukogu jt.), kohtud töötasid seal 1987. aastani, mil valmis Liivalaia kohtumaja. 1996.
Pärast matust jäi hobune kirikule Stenbocki maja Stenbocki maja asub Rahukohtu 3. Selles majas asuvad 2000.a-st Riigikantselei ning vabariigivalitsus. Ehitatud Vene riigi tellimusel kohtu- ja vanglahoonena Tellija ei suutnud arveid tasuda, hoone läks ehitajale Rootsi suguvõsast Hiiumaalt pärit brigaadikindral krahv Jakob Pontus Stenbockile, ehitas sellest oma perele elumaja projekteeris Johann Caspahr Mohr 1784.a. Hoone valmis arvatavasti aastal 1792.a, mil Stenbock pantis oma Hiiumaal asuva Putkaste mõisa 60 aastaks parun Ungern Sternbergile. 100 aastat peale Stenbocki surma (ehk aastal 1891) hakati maja esimest korda kasutama kohtuhoonena Eestimaa Kubermanguvalitsus poolt. EV I ajal asus seal rahukohus, millest tuleneb ka tänava nimetus. ENSV ajal kasutati seda maja väga erinevatel eesmärkidel. Maja on kolmel korral ümber ehitatud: 1
vanalinna siluetile. Kirjeldamaks Stenbocki maja arhitektuuri, peab arvestama, et see ei ole ehitatud aadlipaleeks, vaid ametiasutuse tarvis ning seetõttu mõjub küllaltki lakoonilise ja lihtsana nii väljast kui ka seest. Kolmekorruselist kivist peahoonet iseloomustab tema massiivsuse ja tasakaalustatuse tõttu range klassitsism. Kuue dooria sambaga rõduga esindusliku hoone Toompea põhjaserval kavandas arhitekt Johann Caspahr Mohr Eestimaa kubermangu kohtuasutuste jaoks. Maja ehitusloo algus seostub asehalduskorra sisseseadmisega Balti provintsides 1783. aastal, kuid pärast asehalduskonna likvideerimist ja hooneehituse riikliku finantseerimise lõpetamist 1788. aastal jätkas krahv Jakob Pontus Stenbock hoone ehitust isiklikest vahendistest; valmimisel 1792. aastal sai hoonest krahv Stenbocki linnaresidents. Pärast krahv Stenbocki surma kasutati hoonet mitmel erineval otstarbel, kuni 1891. aastal võeti see
annaabi.ee 
