Kolmas tase Neljas tase Viies tase Rahu võidukaar Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Carrouseli väljaku triumfikaar Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Uus Vahtkonnahoone Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase
Sammas püstitati 1836.a. ja on 23m kõrgune, see on 3300 aastat vana ja kaalub enam kui 220 tonni. Grande Arche kavandati 1982.a. taanlase Johan Otto von Spreckelseni poolt ja valmis juulis 1989. Koosneb kahest 105m tornist, mis on ühendatud. Kaare alla on kujundatud "pilv". Kasutusel büroohoonena. Asub La Défense`i ärirajoonis (ehitust alustati 1955.a., linnaosa iseloomustab modernne arhitektuur lihtsate geomeetriliste kujunditega. Maa-ala suurus on 800 ha). Carrouseli võidukaar (sõjaväe paraad) arhitektid Pierre-Francois Fontaine ja Charles Percier. 1806- 08 Napoleoni 1805.a. võitude auks. Septimus Severuse triumfikaare eeskujul. Asub Louvre`i õuel. Kaarele lasi Napoleon panna Veneetsia Püha Markuse basiilikast pärit hobused. Need viidi sinna tagasi 1815. Palais Bourbon 4 arhitekti: Giardini 1722, Lassurance, Aubert, Gabriel 1728. Ehitati Louis XIV tütrele, Bourboni hertsoginnale. Rahvusassamblee tänapäeval. See on kreeka templi stiilis ehitatud.
Madeleine'i kirik Pariisis. See jäljendab täielikult antiiktemplit, kusjuures hoonel ei ole ühtegi akent: valgus tuleb katuseavadest. Hoone pääseb hästi mõjule ka oma hea asukoha tõttu - see on laia tänava lõpus. Arvukatest triumfikaartest on kõige võimsam Tähe triumfikaar, autoriks ja ehituse alustajaks Jean Francois Chalgrin (1739-1811). Roomas asuv Septimus Severuse kaar sai eeskujuks Carrouseli väljaku triumfikaarele, mille ehitasid Napoleoni nn. ametlikud arhitektid Charles Percier (1764-1838) ja Pierre Francois Leonard Fontaine (1762-1853). Nad proovisid ellu viia keisri soovi kujundada Pariisist Euroopa keskus, kus oleks sama uhke ja rikkalik arhitektuur nagu omaaegses Rooma impeeriumis. Nende teene on ampiirstiili juurutamine ka sisekujunduses ja mööblikunstis. Ampiiri-ajastule oli omane ka triumfisammaste püstitamine. Austerlitzi lahingus saadud võidu auks lasi
Algsest Louvre'ist, mis rajati 12. ja 13. sajandi vahel, on säilinud ainult müürid. Prantsuse valitsejad ei hoolinud eriti Pariisist, kuni Francois I otsustas, et Pariis peab saama pealinnale väärilise lossi. Louvre'i ümberehitamist alustati 1546. aastal ning need tööd kestsid 300 aastat. Nelinurkse siseõuega loss on prantsuse renessansi parimaid näiteid. Vana Louvre on laiendatud ja juurde ehitatud Kellapaviljon, lõpetati õuefassaad, valmis idafassaad. Kummalegi poole Carrouseli väljakut kulgeb Vana Louvrei'ga 500 meetri pikkune tiibhoone, neid nimetatakse Uueks Louvre'iks. Muuseumina avati osa paleest 1793. aastal. Louvre'is on palju maailma kunsti paremikku kuuluvaid teoseid, neist tuntuim on Leonardo da Vinci Mona Lisa. Louvre'i muuseumi kollektsioon sisaldab erinevate kultuuride, tsivilisatsioonide ja epohhide kunstisedöövreid. Eksponaate on ligi 300 000. louvre'i ette on hiina arhitekt M. Pei püstitanud klaaspüramiidi, mis on Pariisi uuemaid sümboleid. 6.3
kirik Pariisis. See jäljendab täielikult antiiktemplit, kusjuures hoonel ei ole ühtegi akent: valgus tuleb katuseavadest. Hoone pääseb hästi mõjule ka oma hea asukoha tõttu - see on laia tänava lõpus. Madeleine'i kirik Arvukatest triumfikaartest on kõige võimsam Tähe triumfikaar, mille peal troonib quadriga nelja hobuse kaarik. Autoriks ja ehituse alustajaks Jean Francois Chalgrin (1739-1811). Roomas asuv Septimus Severuse kaar sai eeskujuks Carrouseli väljaku triumfikaarele, mille ehitasid Napoleoni nn. ametlikud arhitektid Charles Percier (1764-1838) ja Pierre Francois Leonard Fontaine (1762-1853). Nad proovisid ellu viia keisri soovi kujundada Pariisist Euroopa keskus, kus oleks sama uhke ja rikkalik arhitektuur nagu omaaegses Rooma impeeriumis. Nende teene on ampiirstiili juurutamine ka sisekujunduses ja mööblikunstis. Chateau Malmaison Pariisi lähedal. Telgi kuju, sõjaväe välilaager, telgi kujuline, Napoleoni konsiilium,
annaabi.ee 
