Rooma ja Parthia huvid põrkusid mitmes küsimuses. Mõlemal riigil oli ligikaudu võrdne sõjaline jõud. Vastuolud tuli lahendada diplomaatia teel. Mõlema suurriigi majanduslikud huvid olid läbi põimunud. Üle Rooma-Parthia piiride kulgesid karavaniteed, mis andsid tulu mõlemale riigile, Mesopotaamia ja Süüria heaolu sõltus samuti kaubavahetusest. Hea tahte märgina Parthia kuningas tagastas Augustusele lahingulipud ja vangi võetud Crassuse ja Antoniuse sõdurid peale kaotust Carrhae lahingus 53 a. e. Kr. Augustus omalt poolt keeldus toetamast kuninga venda Tiridates I, kes samuti pretendeeris kuningatroonile. Kuningas ei tundnud ennast troonil kindlana ja kartis vandenõusid. Oma lapsed saatis ta Rooma imperaatori hoole alla. (Seal, kus on su lapsed, on ka su süda). Augustus armastas korrata, et idapoliitikas on ta diplomaatia abil saavutanud rohkem võite kui sõdides. Ainsaks konfliktide allikaks oli armeenia küsimus. Armeenia oli
Süüriasse. Pealinna ta oma valitsusajal tagasi enam ei jõudnud, jäädes aastateks Süüriasse ja Egiptusesse. Aastal 215 rüüstas ta kättemaksuks sõnakuulmatuse eest Aleksandria linna Egiptuses, tappes üle 20,000 inimese. Aastal 216 alustas ta uut sõda Pärsiaga Caracalla toetus sõjaväele, tõstes nende palka ja püüdes end näidata sõduritega võrdsena, täpselt nagu isa oli talle soovitanud. Ometigi löödi ta aprillis 217 maha Carrhae linna lähedal (tänapäeva Kagu-Türgis), kus ta teel Edessa linna urineeris, ühe oma ihukaitseväe sõduri poolt väidetavalt kättemaksuks selle venna hukkamise eest. Sõdur ise, Julius Martialis, tapeti vibuküttide poolt põgenemiskatsel. See oli ametlik selgitus ta surmale, mille andis ta ihukaitse ülem ja tulevane keiser Macrinus. Caracalla ema Julia Domna oli 217. aasta sõjakäigul temaga kaasas ja suri peagi pärast poega,
- 63 allutas Juudamaa vasallkuningriigina Roomale. 63 paljastati Roomas aristokraat Catilina vandenõu. Catilina paljastamisega kogus kuulsust senatit toetav kõnemees Cicero. 60 sõlmiti esimene triumviraat: Crassuse, Pompeiuse ja C. Julius Caesari liit üksteise vastastikuseks toetammiseks riigiasjadas. Caesar valiti esmakordselt konsuliks. 59 51 vallutas Caesar Gallia, tegi kaks sõjaretke Germaaniasse ja Britanniasse. 53 sai Crassus Carrhae lahingus Mesopotaamias hävitavalt lüüa Partia vägedelt ja langes. Teine kodusõda ja Caesari diktatuur 49 44: 49 ületas Caesar Rubico jõe (toonase Itaalia põhjapiiri), tungis Italiasse ja hõivas Rooma. Pompeius põgenes Kreekasse vägesid koondama. 48 purustas Caesar Pompeiuse väed Kreekas Pharsalose lahingus ja kuulutati tähtajata diktaatoriks. Pompeius põgenes Egiptusesse, kus mõrvati. Caesar sõlmis lähedased sidemed hellenistliku Egiptuse kuninganna Kleopatraga.
annaabi.ee 
