Don Quijotes kainet mõistust esile tuua (kirikisandal tuleb näiteks mõte, kuidas koopasse sulgunud Don Quijotet sealt välja meelitada ja siis lasebki seltskond selle mõtte käiku) Ka teise osa algul tegid habemeajaja ja kirikisand hulluse kontrolli, mida Don Quijote kahjuks edukalt ei läbinud. Tema hullus rüütliromaanide osas lõi taas välja. Veel püüdis kavalusega teda koju tagasi pöörduma panna bakalaureus Sansón Carrasco, kes Don Quijotega kokku juhtudes väitis, et tema südamedaam olevat kõige kaunim ja tema olevat võidelnud kuulsa Don Quijotega. Loomulikult ei kannatanud meie peategelane sellist jama välja ja kaks rüütlit võitlesid omavahel. Don Quijote jäi sedakorda peale. Kui Don Quijote sai teada, et ta võitles endale tuttava Sansón Carrascoga, pidi Sansón selgitama, miks ta nii tegi ja valetas, et oli juba Don Quijotega võidelnud. Mees tunnistas, et ta tahtis sundida
Cervantes loob "Don Quijotes" uusaegse kultuuri ühe kõige suurejoonelisema müüdi. Nagu oleks sellest vähe, toob Cervantes don Quijote kõrvale veel teise "hullu": ei saa ju "realistiks" ega "kaine mõistuse" esindajaks pidada talupoega Sancho Panzat, kes on don Quijotet kannupoisina valmis teenima üksnes seetõttu, et too temast saare valitseja teha lubab. Säärast kaht hullu pole maailmas veel nähtud, ütleb don Quijote ja Sancho kohta Sansón Carrasco "Don Quijote" 2. osa alguses. Põhjendatult on näidatud, et ei kummagi - don Quijote ega Sancho - teadvuses nähtu üleminekuid, liikuvust, mis on vajalik n.ö. normaalseks mõtlemiseks. Juba sellega vastandub Cervantese tegelaspaar neid romaanis ümbritsevatele teistele inimestele. Don Quijote teadvus liigub valdavalt ühelainsal (mälestuste, kujutluste) tasandil, Sancho Panza mõtleb aga peaaegu ainuüksi maistest asjadest - temagi loob neist endale illusiooni, mis teda juhib.
Cervantes loob "Don Quijotes" uusaegse kultuuri ühe kõige suurejoonelisema müüdi. Nagu oleks sellest vähe, toob Cervantes don Quijote kõrvale veel teise "hullu": ei saa ju "realistiks" ega "kaine mõistuse" esindajaks pidada talupoega Sancho Panzat, kes on don Quijotet kannupoisina valmis teenima üksnes seetõttu, et too temast saare valitseja teha lubab. Säärast kaht hullu pole maailmas veel nähtud, ütleb don Quijote ja Sancho kohta Sansón Carrasco "Don Quijote" 2. osa alguses. Põhjendatult on näidatud, et ei kummagi - don Quijote ega Sancho - teadvuses nähtu üleminekuid, liikuvust, mis on vajalik n.ö. normaalseks mõtlemiseks. Juba sellega vastandub Cervantese tegelaspaar neid romaanis ümbritsevatele teistele inimestele. Don Quijote teadvus liigub valdavalt ühelainsal (mälestuste, kujutluste) tasandil, Sancho Panza mõtleb
annaabi.ee 
