(a-lõpulised) (us, er, um) (us, u-lõpulised) (es-lõpulised) Nom-kes? Terra Hortus Sol (m); mater (f); carmen (n) Iussus; cornu Res Ains/Mitm Terrae Horti Soles; matres; carmina Iussus; cornua Res Gen-kelle? Terrae Horti Solis; matris; carminis Iussus; cornus Rei Ains/Mitm Terrarum Hortorum Solum; matrum; carminum Iussum; cornuum Rerum Dat-kellele? Terrae Horto Soli; matri; carmini Iussui; cornu Rei Ains/Mitm Terris Hortis Solibus; matribus; carminibus Iussibus; cornibus Rebus Acc-keda
nais-, kui kesksoost Sing gen lõpp on is NB! Et sing gen erineb tunduvalt sing nom-ist, siis tuuakse see sõnastikus ära koos sõna muutunud osaga Sol, Solis m - päike Sing Plur Nom sol soles Gen solis solum Dat soli solibus Acc solem soles Abl sole solibus Carmen, minis n - laul sing plur Nom carmen carmina Gen carminis carminum Dat carmini carminibus Acc carmen carmina abl carmine carminibus Febris, is f - palavik sing plur Nom febris febres Gen febris febr-i- um Dat febri febribus Acc febr-i-m febres Abl febr-i febribus III PÖÖRDKOND coniugatio tertia · Tunnuseks on lühike sidevokaal e, mis liitub konsonandile või u-le Lego, legi, lectum, ere lugema
õpetatud luules. Senini oli eesti keelt kasutatud vaid religioossete tekstide vahendamiseks, sellest tulenevalt ei olnud R. Brockmannil mingeid eeskujusid ega traditsiooni, millega haakuda. 1637 Hans von Hövelni pulmadeks kirjutatud ,,Carmen Alexandrinum Esthonicum ad leges Opitij poëticas compositum" (,,Opitzi poeetikareeglite järgi kirjutatud eestikeelne aleksandriinides luuletus") ja sellele lisatud saksakeelne ,,Lectori Carminis Esthonici" (,,Eestikeelse luuletuse lugejale") näitavad, et R. Brockmann sidus eesti keeles luuletamise korraga kahte taustsüsteemi: saateluuletuse horatiuslik ülesehitus (vrd Horatiuse programmiline ood 1.1) põhimõttel ,,igaühele on oma tegevus armas" kuulutab eesti keeles luuletamise humanistlikule õpetlasele vääriliseks tegevuseks; teose pealkiri aga kinnitab Opitzi poolt saksakeelsele luulele kehtestatud reeglite järgimist. Eestikeelset luulet kirjutas R
pastoreile mõeldud käsiraamatust ,,Hand- und Hauzsbuch...". 1637 Heinrich Stahl avaldab esimese eesti keele grammatika ,,Anführung zu der Esthnischen Sprach, auff Wolgemeinten Rath, und Bittliches Ersuchen". 1637 Reiner Brockmann kirjutab eestikeelse luuletuse ,,Carmen Alexandrinum Esthonicum ad leges Opitij poëticas compositum" (Opitzi poeetikareeglite järgi kirjutatud eestikeelne luuletus aleksandriinides) ja seda saatva saksakeelse Lectori Carminis Esthonici (,,Eestikeelse luuletuse lugejale"), õigustamaks oma eestikeelset luuleharrastust, kui ta ise on sakslane (vt töölehelt). 1638 Heinrich Stahl saab Tallinna Toomkiriku õpetajaks. 1638 sünnib Prantsuse kuningas Louis XIV. Prantsuse näitekirjanik Pierre Corneille kirjutab draama ,,Le Cid". 3 1639 Reiner Brockmann saab Kadrina kirikuõpetajaks ja loobub Tallinna Gümnaasiumi professori kohast (NB! Kõne kooliõpilastele)
«Vaata,» ütles ta õige tasa oma kaaslasele Robin de Poussepainile, kes tema kõrval itsitas, kuulates ta seletusi stseenide kohta, mis nende silme eest mööda libisesid, «seal on Jehanneton du Buisson, Uueturu laiskvorsti ilus tütar! Ausõna, vana mõistis ta süüdi -- ta peab küll pime olema, mitte ainult kurt. Viisteist sol'i ja neli Pariisi teenarit karistuseks selle eest, et kaht roosikrantsi kaelas kandis! Veidi kallis! Lex duri carminis 1 . Aga kes Karm seadus (lad. k.). 186 see on? Ah, Robin Chief-de-Ville, rõngasrüütegija. Peab ta nüüd sellepärast kohtulaua ees seisma, et ta tsunfti-meistriks sai? See on tal sisseastumismaksuks! Ehee, kaks aadlikku nende matside hulgas! Aiglet de Soins, Hutin de Mailly. Kaks aadlikku, corpus Christi Ahaa, need on täringumängult tabatud! Millal siis ka meie rektorit näha saab? Sada Pariisi naela rahatrahvi kuninga heaks! Küll aga põrutab see Barbedienne otsekui kurat!
annaabi.ee 
