pookimata. Kui Euroopas kasvavad viinapuud keskmiselt 35aastaseks, siis Tsiilis kuni 130aastaseks. Veinipiirkonnad: Olulised veinipiirkonnad on Maipo, Aconcagua, Rapel, Casablanca (parimad valged veinid), Curico, Maule. Viinamäed laiuvad reeglina jõeorgudes. Nagu ka teistes Uue Maailma istandikes võimutsevad Tsiilis tuntuimad Euroopa sordid. Kõige rohkem hinnatakse ja kasvatatakse seal Chardonnay'd, Merlot'd, Cabernet Sauvignoni ja Sauvignon Blanci. Viimastel aastatel on väga populaarne Carmenere viinamarjasort. Kolm kvaliteediklassi Kõige madalam on noor vein etiketil on vaid viinamarjasordi nimetus ja aastakäik. Noori veine laagerdatakse roostevabades vaatides, need on mõeldud kohe tarbimiseks, veinijoojate keeles siis maksimaalselt kahe aasta jooksul. Teine kvaliteediklass on Reserva. See tähendab, et vein on laagerdunud tammevaadis 36 kuud. Tsiili veinide tippklass on Gran Reserva. Need veinid on laagerdunud tammevaadis pool aastat kuni aasta. Viinamarjasordid:
Cabernat Sauvignon maailma tuntuim punane sort; vein on täidlane, küpse musta sõstra aroomi ja maitsega, tunda on musta pipart, võib lisanduda vanilli, rohelist pipart, rosmariini, mõnikord sokolaadi, kakaod, värskeid mustasõstralehti Carignan (Carignano, Carinera) Lõuna-Prant kasvatatakse laialdaselt; vastuvõtlik külmale ja hallitusele; kasutatakse palju segudes; vein on talupojalikult lihtne, sisaldab palju parkhapet, tanniini ja on maitselt jõulise mõrkja struktuuriga Carmenere vana Bordeaux marjasort, saanud kuulsaks Tsiilis; aroomilt on vein täidlane, pargiselt mustsõstrana ja ürdine ning tuntava märja tubaka aroomiga; maitse on tihedalt marjane, pargine ja suhteliselt pika, piprase järelmaitsega Cinsault Lõuna-Prantsusmaal üks tähtsamaid sorte; veinid on aromaatsed, pehme tanniinsusega, kerged, mahlased ja värsked; valmistatakse ka roosat veini Corvina Itaalias kasut; veinid on pehmete tanniinide, küpse tumeda kirsi nüansiga, maitses on
kangeid alkohoolseid jooke. Kolmandaks käiguks valisin Punases veinis marineeritud pirni viilud fetakreemi ja mesiste kreekapähklitega. Mehhiklastele maitsevad puuviljad ja neid süüakse nii iseseisvalt, magusroana kui ka tervate dipikastmetega, samas kasutavad nad oma toitudes tihti ka juustu. Mittealkohoolsetest jookidest valisin eelroa, pea-ja järelroa kõrvale mullita, sidruniviilidega jäävee. Alkoholsetest jookidest soovitan pearoa kõrvale Tsiili punast veini: Porta Carmenere Reserve 2006, sest see vein on piisavalt vürtsikas, et sobida kokku mehhiko köögiga, kuid samas mõnusa marja maitsega. 3 1.1 Äriidee põhjendus ja kliendid Äriidee koosatmisel võtsin aluseks selle, mis on mulle südamelähedane ning mis erineks tavapärsest Euroopa traditsiooniliste restoranide standarditest.