Liitumisprotsess ei mõjutanud eriti avaliku teenistuse institutsionaalset kujunemist, sest tänapäevastele põhimõttele tuginev avaliku teenistuse süsteem oli ATS-i kaudu Eestis juba loodud. Samas kuna liitumisel ei pööratud avalikule teenistusele eriti suur tähelepanu on hilisemate uuringutes selgunud, et Eesti avalik teenistus siiski ei vasta täielikult euroopalikele põhimõtetele. (Kalev jt, 2012, lk 369-370) OECD/SIGMA programmi analüütik Francisco Cardona sõnul järeldus 2006. aastal läbi viidud OECD/SIGMA analüüsist, et Eesti avalik teenistus ei ole vastavuses Euroopa Liidu standarditega. Muuhulgas tõi ta välja, et kompetentsusel põhinev konkurents ei ole värbamisel ja eriti edutamisel kohustuslikuks eelduseks ning palgasüsteem on liigselt killustunud ja läbipaistmatu, detsentraliseerimisest tulenevad palgavahed riigi ametiasutuste vahel ei ole õigustatud. (Cardona, 2007, lk 9-13
16. Avaliku võimu teostajat iseloomustab ausus ning austus avalikkuse ja kaastöötaja vastu. 17. Ametnik on inimestega suheldes viisakas ja abivalmis. 18. Ametnik on väärikas, vastutustundlik ja kohusetundlik. 19. Ametnik kindlustab pideva enesetäiendamisega endast parima andmise avalikus teenistuses. 20. Ametnik aitab igati kaasa ülaltoodud põhimõtete levikule. Avaliku teenistuse aastaraamat 2009 Avalik teenistus 2009. aastal (http://www.avalikteenistus.ee/?id=11199) Cardona, Francisco. ,,Väljakutsed Eesti avaliku teenistuse jätkusuutlikus arengus",Avaliku teenistuse aastaraamat 2006, lk 9-13 (http://www.avalikteenistus.ee/?id=11199) Kas Eesti põhiseadus sätestab avaliku teenistuse kui riikliku institutsiooni olemasolu? Kuidas kajastuvad Eesti avalikus teenistuses standardid ja põhimõtted, mis enne 2004. aastat valitsesid Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide avalikes teenistustes
ja haldama Euroopa Liidu õigustikku. Seega haldussuutlikkus on tihedalt nende kriteeriumidega seotud, kuna ilma selleta ei oleks võimalik neid kriteeriume täita. EL jätab endale õiguse otsustada, millal on kandidaatriik need kriteeriumid täitnud ning millal on Euroopa Liit valmis uut liiget vastu võtma. 27. Euroopa haldusruum ja mitteformaalne acquis (Leno loeng IV) lisaks Lenole ka F. Cardona Peretó and A. Freibert (2007) ,,The European Administrative Space." HRVATSKA JAVNA UPRAVA Vol.7, No. 1, 51-59 ja http://www.ombudsman.europa.eu/et/resources/code.faces. Euroopa haldusruum (European Administrative Space) tugineb sarnastele üldistele väärtustele ja põhimõtetele, kuid mitte ühesugustele seadustele. Iga riik tagab ise nende elluviimise läbi enda seadusandluse, protseduuride ja aruandluse mehhanismide.
annaabi.ee 
