Mänd Harilik mänd on Eesti ainus looduslik männiliik ning levinuim puu metsades. Männid katavad 38% Eesti metsamaadest. Põõsarinne Harilik pihlakas · Pihlakas on levinud kõikjal Eestis. Oranzid viljad on söödavad Põõsarinne Paju Pajusid on maailmas ligikaudu 400 liiki, nad kasvavad peamiselt põhjapoolkeral, eriti parasvöötmes. Puhmarinne Harilik kastehein Harilik kastehein (Agrostis capillaris) on üheiduleheline taimeliik kõrreliste sugukonna kasteheina perekonnast. Puhmarinne Kanarbik Harilik kanarbik (Calluna vulgaris) on mitmeaastane igihaljas puhmas kanarbikuliste sugukonnast, kanarbiku perekonna ainuke liik. Rohurinne Punane aruhein Punane aruhein teeb muruvaiba tugevaks, nii et selle peal võiks muretult kõndida. Rohurinne Mägiristik Mägiristik (Trifolium montanum) on
on lämmastikurikkalt väetatud; inimtekkelistelt substraatidelt betoonpostidelt, eterniitkatustelt, majaseintelt. [5] 4.2.3. Peen narmassamblik · Talluse pikkus: kuni 30 cm · Viljakehad: esinevad väga harva · Substraat: okas- ja lehtpuude koorel, puidul, harva kividel · Mõned liigid on väga tavalised kõikjal Eestis. Narmassamblikke on Eestis teada kümmekond, neist kaks peen narmassamblik (Bryoria capillaris) ja pruunikas narmassamblik (Bryoria fuscescens) esinevad meil väga sageli. Tihti aetakse narmassamblikke segi habesamblikega, kuna mõlemal on põõsjas, rippuv, peenikestest harudest koosnev ja habet meenutav tallus. Nimetatud perekondade eristamine on lihtne kahe tunnuse abil. Esiteks, habesamblikud on alati ühetaolist valkjaskollast värvi, narmassamblikke iseloomustab aga hall (näiteks peen narmassamblik) või pruun kuni must (näiteks pruunikas narmassamblik) tallus
lehitu pisikäpp (Epipogium aphyllum) PEREKOND: sookäpp (Malaxis) harilik sookäpp (Hammarbya paludosa) PEREKOND: putukõis (Ophrys) kärbesõis (Ophrys insectifera) PEREKOND: käpp (Orchis) jumalakäpp (Orchis mascula) hall käpp (Orchis militaris) PEREKOND: käokeel (Platanthera) kahelehine käokeel (Platanthera bifolia) Kõrrelised: SUGUKOND: kõrrelised (Poaceae) PEREKOND: kastehein (Agrostis) harilik kastehein (Agrostis capillaris) PEREKOND: rebasesaba (Alopecurus) aas-rebasesaba (Alopecurus pratensis) PEREKOND: maarjahein (Anthoxanthum) lõhnav maarjahein (Anthoxanthum odoratum) PEREKOND: värihein (Briza) keskmine värihein (Briza media) PEREKOND: kastik (Calamagrostis) metskastik (Calamagrostis arundinaca) PEREKOND: kerahein (Dactylis) harilik kerahein (Dactylis glomerata) PEREKOND: orashein (Elymus) harilik orashein (Elymus repens) PEREKOND: aruhein (Festuca)
PEREKOND: pisikäpp (Epipogium) lehitu pisikäpp (Epipogium aphyllum) PEREKOND: sookäpp (Malaxis) harilik sookäpp (Hammarbya paludosa) PEREKOND: putukõis (Ophrys) kärbesõis (Ophrys insectifera) PEREKOND: käpp (Orchis) jumalakäpp (Orchis mascula) hall käpp (Orchis militaris) PEREKOND: käokeel (Platanthera) kahelehine käokeel (Platanthera bifolia) Kõrrelised: SUGUKOND: kõrrelised (Poaceae) PEREKOND: kastehein (Agrostis) harilik kastehein (Agrostis capillaris) PEREKOND: rebasesaba (Alopecurus) aas-rebasesaba (Alopecurus pratensis) PEREKOND: maarjahein (Anthoxanthum) lõhnav maarjahein (Anthoxanthum odoratum) PEREKOND: värihein (Briza) keskmine värihein (Briza media) PEREKOND: kastik (Calamagrostis) metskastik (Calamagrostis arundinaca) PEREKOND: kerahein (Dactylis) harilik kerahein (Dactylis glomerata) PEREKOND: orashein (Elymus) harilik orashein (Elymus repens) PEREKOND: aruhein (Festuca) lamba aruhein (Festuca ovina)
verev-kurereha, mets-kurereha (Geranium sylvaticum), aaskaerand (Helictotrichon pubescens), kandiline naistepuna (Hypericum maculatum), palu-härghein, sõrmtarn (Carex digitata), mägitarn, koldnõges (Galeobdolon luteum) jt. Samblarinde moodustavad laanik, metsakäharik, palusammal, lehviksammal, jt. Raiestikel on rohttaimestik tihe, moodustudes metsmaasikast, külmamailasest, lillakast, h. naadist, harilikust kasteheinast (Agrostis capillaris), luht-kastevarrest, kandilisest naistepunast , võilillest (Taraxacum sp.) jt. LU puhul toimub puuliikide vaheldus halli-lepa, kase ja haavaga. Kultiveeritakse tavaliselt Ku, istutades kuni 3000 tk ha-le, Ks, istutades kuni 3000 tk ha-le, Ks, külvates kuni 4500 külvikohta ha-le, Lh, istutades kuni 1000 tk ha-le, Ts, istutades kuni 1700 tk ha-le või Ta, istutades kuni 1500 tk ha-le. Kasvukohatüüp on kõige enam levinud Pandivere kõrgustiku ümbruses, vähem
annaabi.ee 
