Meedia peegeldab ühiskonna norme, väärtushoiakuid ja käitumisviise, aidates sel moel inimestel sotsiaalsesse keskkonda lülituda. · Kultuur ja haridus. Meedia aitab vahendada kunsti ja kultuuri. · Meelelahutus. Meediat kasutatakse lõõgastuseks ja vaba aja loovaks veetmiseks. Meelelahutus on paljudele inimestele meedia kasutuse tähtsaim motiiv. Meedia mõju inimesele Meedia mõju on uurinud Princetoni ülikooli teadlasterühm Hadley Cantrili juhtimisel. Selgus, et meedia mõjutab vaid 10-20% inimestest, ülejäänuile mõjub hoopis teiste inimeste suhtumine ning käitumine. Seega ei tulene mõju niivõrd meediasõnumist, kuivõrd selle peegeldusest. Teade on eriti mõjus siis, kui ilmneb selle peegeldav struktuur: tuleb end üleval pidada nii, nagu teised, arvata nii, nagu teised arvavad. Ehkki kommunikatsiooniteaduses valitsevad veel nn piiratud mõju teooriad, võib väita, et meedia mõju on suur
muid mõjusid meediasõnumi kõrval. Raadiouuringud (Lazarsfeld, Stanton, Merton, Cantryl) Orson Wellsi kuuldemäng ,,Maailmade sõda: Invasioon Marsilt" kursus kuulajate seas esile massilise paanika. Hadley Cantril püüdis selgitada, miks see raadiosaade vallandas kuulajate hulgas sellise reaktsiooni, et vähemalt miljon inimest USA-s palvetasid ja nutsid või ootasid resigneerunult möödapääsmatut surma marslaste käe läbi. Cantrili põhjused massipaanika tekkeks: 1. raadio oli ja on siiani tunnustatud kui kiireloomuliste ja tähtsate sõnumite edastamise vahend; 4 2. saates esinenud nimetsi nimetatud kõnelejad olid kõrge usaldusväärsusega (sh neli sõltumatut professorit, kaptenid, kindralid, välisministeerium). 3. kõik kõnelejad olid sündmustest segaduses, sellest hoolimata käitusid ekspertidena. 4
mõtisklemises …. Õnnelikkus ...on kõige üldisem positiivne emotsioon, kuulub baasemotsioonide hulka. - Laiemas tähenduses on õnnelikkus elukvaliteedi ja heaolu sünonüüm. - Veenhoveni (2004) väitel defineeris õnnelikkust kui valu ja meeldivuse summat (“the sum of the pleasure and pain”) Jeremy Bentham (1789). - Uuringutest on selgunud, et abielus inimesed on õnnelikumad, eluga rohkem rahul ning nende tervis on parem ja eluiga pikem, ka läbipõetud haiguste järel - Cantrili (1965) arvates on õnnelikkus eduka vananemise indikaator. *Vanemad inimesed on õnnelikumad • vananedes õpitakse oma tunnetega paremini toime tulema. • vanemad pööravad tähelepanu pigem positiivsele kui negatiivsele infole • kuigi eakatel on noortest märksa väiksem sotsiaalne võrgustik, veedavad nad kvaliteetaega nende seltsis, kellest nad lugu peavad. Richard Stevens – ÕNNEMANIFEST: - Naera südamest vähemalt kord päevas. - Tee iga päev mõni heategu.
annaabi.ee 
