muusikat 8.-20. sajandist. Samuti on neil heliplaatidele salvestatud ca 35 programmi. Hortus Musicus esitas 16.-17. sajandi õukondlikku pidumuusikat Inglismaalt, Saksamaalt ja Itaaliast. Kokku esitati 17 lugu, mis pärinesid mitmetelt heliloojatelt näiteks nagu Christoph Demantius, Alfonso Ferrabosco, Tourlough O'Carolan, Johann Valentin Meder, Isaac Posch ja Hans Leo Hassler. Samuti esitati 2 lugu kogumikust "Piae cantiones". Ülesehituselt oli kava suhteliselt huvitav, kuigi raske oli aru saada, millal üks lugu lõppes ja teine algas. Mulle meeldis, et oli nii rõõmsa kui ka kurva meloodiaga lugusid. Muusikastiil oli väga pidutsev ja kerge. Minule tekkisid silme ette koheselt kaunites riietes mehed ja naised, kes ballisaalis tantsu vihuvad. Kontserdi toimumispaigaks olnud Kadrioru lossi ruum oli väga ilus. Seda kaunistasid ilusad laemaalingud ning kogu see keskkond sobis väga Hortuse muusikale
Paraku tunnustati teda rohkem pärast surma. 3 Inglismaa lõi lahku roomakatolikust kirikust 1532 poliitilistel põhjustel. .Kirikumuusikasse ilmus lihtne inglisekeelne tekst ja koraalid vahetasid välja polüfoonilise muusika st. juurdus lihtne akordiline stiil. Silmapaistvam esindaja Thomas Tallis, kes omandas koos William Byrdiga nooditrükkimise privileegi ja andis välja selle ajastu tähtsaima motetikogu "Cantiones sacrae". 16. sajandil tekkisid uued ilmaliku laulu stiilid 1. prantsuse shansoon - algselt lihtne karjuselaul, hiljem väljakirjutatud motetitaoline 4-häälne laul 2. itaalia villanella - rõhutatult lihtne, sageli 3-häälne 3. madalmaades madrigal - lihvitud heliloojate laulud. tõsised armastuslaulud, filosoofilise, erootilise, aga ka religioosse alltekstiga. Lauldi õukondades. 4. Saksamaal meistersingerite ühehäälne laul. koos nooditrükiga tekivad kodanlikud
Puhtalt Soome aines on Turu piiskopi eessõna, Turu piiskopkonna pühakutekalender ja mõned soome missatekstid. 1522 sai valmis teinegi suurteos "Manuale Aboense". Esile tõusis selline kirjanik nagu Jöns Budde e Jöns Raek. Tema tuntuim ja algupäraseim säilinud teos on nimega "Jöns Budde raamat", seal leidub ka katkendeid oma aja müstikast, pühakutelegende ja muinasjutte. Kõige kuulsam ja tähtsam keskaegne teos Soomes on Jacobus Finno koostatud ladinakeelne lauludekogu "Piae Cantiones" (Vagad laulud). Ilmus 1582 ja sisaldab ligi 100 laulu. Selle kogumiku luuletajatest ei ole palju teada. Kümmekond võimalikku autorinime on säilinud akrostihhoni tüüpi luuletustes ( luuletus, kus värsside või stroofide algustähtedest moodustub autori nimi või luuletuse ainele viitav lause). Laulud on rühmitatud vastavalt ainevallale. Algusosa käsitleb Kristuse sünni- ning kannatuslugu ja sisaldab jõululaule ja ülistusluuletusi Neitsi Maarjale.
annaabi.ee 
