Il mio tempo libero Quando sono solo mi piace guardare la TV e mangiare. Il mio cibo preferito è gelato. Mi piace ascoltare la musica e cucinare. I miei hobby sono cantare e ballare. Con i miei amici mi piace andare al cinema e fare una passeggiata. Con mia famiglia mi piace cucinare e viaggiare. Mi piace giocare con i miei fratelli. In estate mi piace andare a bicicletta e nuotare, ma in inverno mi piace sciare. Dopo scuola mi piace mangiare e dormire, perché sono stanco e ho fame. Nei fine settimana incontrare amici e domare.
Naisseltsil on oma logo ja logoga T-särgid. Sipa Naisselts oli endise Loodna valla piirkonna naisseltside kokkusaamise algataja. Sipa Naisselts tänab Loodna Vabaajakeskuse sihtasutust, kes on seltsi projektide rahalistelt toetanud. Sipa Naisseltsi esinaine on Anneli Looring, kes valiti sellesse ametisse seltsi asutamisel. Anneli Looring on lahutatud ja 3 lapse ema. Lisaks Sipa Naisseltsi juhatamisele tantsib ta Sipa naisrahvatantsurühmas "Külapiigad" ja laulab Sipa ansamblis "Cantare". Samuti on ta teinud ligi 10 aastat tööd Sipa noortega: korraldanud heakorrapäevi, suviseid töölaagreid, diskosid jne. A. Looring on SA Loodna Vabaajakeskus nõukogu liige. Sipa külavanem Peeter Paunmaa ja Sipa Naisselts on ühiselt korraldanud külapäevi, jaanipäevi, spordipäevi, uusaastaöö pidustusi jne. Sipa Naisseltsi tublid liikmed osalevad taidluskollektiivide töös.Sipa naisselt oma nobetate näppude
16. sajandil muutus orkestri mõiste. Orkestriks hakati nimetama lava ja kuulajate vahelist ruumi kui ka seal mängivaid pillimehi. Varajased orkestrid sisaldasid keelpille, puu- ja vaskpuhkpille, klahvpille ja näppepille. Piir orkestri- ja kammermuusika vahel oli ähmane. See sõltus ettekande kohast ja kui palju milliseid pille kasutati. Kuni17. sajandini ei loodud muusikat kindlatele muusikainstrumentidele. Heliteostel oli märge per cantare o sonare, mis viitab sellele, et neid võis laulda või käepärast oleval pillil mängida. Sümfooniaorkestri põhikuju kujunes välja 18. sajandi teisel poolel. Sel ajal kees Euroopa suuremates linnades vilgas kontserdielu, instrumentaalmuusika kõlas õukondades ja ooperiteatrites. 18. sajandi esimeel poolel hakati Euroopas korraldama esimesti avalikke kontserte. Klassikaline orkestrikoosseis kujunes välja Viini klassikute Joseph Haydni, Wolfgang Amadeud Mozarti ja Ludwig van Beethoveni
16. sajandil muutus orkestri mõiste. Orkestriks hakati nimetama lava ja kuulajate vahelist ruumi kui ka seal mängivaid pillimehi. Muusika Varajased orkestrid sisaldasid keelpille, puu- ja vaskpuhkpille, klahvpille ja näppepille. Piir orkestri- ja kammermuusika vahel oli ähmane. See sõltus ettekande kohast ja kui palju milliseid pille kasutati. Kuni 17. sajandini ei loodud muusikat kindlatele muusikainstrumentidele. Heliteostel oli märge per cantare o sonare, mis viitab sellele, et neid võis laulda või käepärast oleval pillil mängida. Orkestri liigid on Orkestri liigid on : 1) sümfooniaorkester 2) puhkpilliorkester 3) rahvapilliorkester Barokkorkester Orkestrist tänapäevases mõistes saab rääkida alles barokiajast (1600 1750). Sel ajal toimus instrumentaalmuusikas tormiline areng. Arenesid keelpillid. Mängiti keelpille, flööte, tsinke ja tromboone. Barokkorkestri põhirühma moodustas
*Esimene ooper: J.Peri ,,Daphne" (1597) Ooperi sünd * 1637 avati Veneetsias esimene ooperiteater *Esimene suur ooperihelilooja: Claudio Monteverdi (1567-1643) Oratoorium * Eelkäijateks liturgilised draamad *Ooperiga sarnane ülesehitus, kuid: Puudub lavaline tegevus Vaimulik sisu *Passioon: oratooriumi alaliik, mille sisuks on Jeesus Kristuse kannatuslugu Kantaat *cantare-,,laulma" it. k *Ajaliselt lühem *Puudub lavaline tegevus Georg Friedrich Händel (1685-1759) *Sündinud Saksamaal *Õppinud muusikat Itaalias *Üka kuulsaimaid inglise heliloojaid *LOOMING: *OOPER: ligi 50 ooperit, tuntuimad ,,Julius Caesar", ,,Xerxes", ,,Rinaldo" *ORKESTRIMUUSIKA: mh orkestrisüidid ,,Tulevärgimuusika", ,,Veemuusika" *ORATOORIUMID: 23 oratooriumi, tuntumad ,,Messias", ,,Juudas Makabeus", ,,Jefta"
Barokiajastul olid laulu sisu ja sõnad väga olulised. Muusika järgis sõnade loomulikku rütmi, muusika ja luule pidid olema tasakaalus. Aaria Väga levinud soololaulu vormiks kujunes aaria. Seda esitati lauto või pilliansambli saatel. Kujunesid välja kindlad aaria liigid. Suurtes vokaalteostes – ooperis, kantaadis, oratooriumis – oli aariatel samuti oluline koht. Kantaat 17. sajandil kujunes Itaalias välja uus vokaalteos kantaat, millest sai barokiajastul väga levinud teose liik (cantare it k – laulma). Kantaat on ulatuslikum ja pikem vokaalteos ühele või mitmele solistile instrumentaalansambli saatel. Neid esitasid peamiselt ooperilauljad. Edaspidi hakati kirjutama kirikukantaate, mille sisu oli vaimulik, esitajate koosseis suurem ja neid kanti ette jumalateenistustel või kirikukontsertidel. Ooper Ooper sündis Itaalias ja kujunes barokiajastu üheks lemmikžanriks. Muusikalisi etendusi on tehtud varasematelgi ajastutel, näiteks õukonna
Aariaid ja retsitatiive esitati 17- saj peamistes vokaalistrumentaalsuurvormides, millisteks olid: kantaat, oratoorium, passioon ja ooper. VOKAALISTRUMENTAAL SUURVORMID Barokkajastu vokaalmuusikas oli üksiku aaria kõrval tähtsaim kammermuusika žanr - kantaat (it. k - cantare - laulma) Algselt tähistas sõna cantata lihtsalt vokaalteost, aga 17. saj algul sai k ammerkantaat lihtsalt pikem ja arendatum aaria või duett basso continuo saatel. 17. saj II poolel arenes see 2-3 aaria ja retsitatiiviga teoseks. Algselt kirutati kantaate vaid
Aariaid ja retsitatiive esitati 17- saj peamistes vokaalistrumentaalsuurvormides, millisteks olid: kantaat, oratoorium, passioon ja ooper. VOKAALISTRUMENTAAL SUURVORMID Barokkajastu vokaalmuusikas oli üksiku aaria kõrval tähtsaim kammermuusika žanr - kantaat (it. k - cantare - laulma) Algselt tähistas sõna cantata lihtsalt vokaalteost, aga 17. saj algul sai k ammerkantaat lihtsalt pikem ja arendatum aaria või duett basso continuo saatel. 17. saj II poolel arenes see 2-3 aaria ja retsitatiiviga teoseks. Algselt kirutati kantaate vaid
etenduse lõpus sonaaditsükkel see on selline muusikateos, mille esimene osa on sonaadivormis st algus on kiires tempos, siis aeglases tempos ja siis jälle kiires tempos. Vahepeal võib lisanduda ka tantsuline osa. sonaat mitmeosaline sonaaditsükli vormis teos ühele või mitmele instrumendile. Sonaadi esimene osa on kaalukaim ja kirjutatud sonaadivormis. Kujunes välja 18.sajandil, enne seda tähendas sonaat (sonare) suvalist instrumentaalteost, vastandiks kantaat (cantare) kui vokaalteos. sümfoonia sonaaditsükli vormis teos sümfooniaorkestrile sümfooniaorkester suurim ja täiuslikem orkestriliik, kujunes välja 18.sajandil. Koosseisu kuuluvad: keelpillid: I viiulid, II viiulid, altviiulid e. vioolad, tsellod, kontrabassid; puupuhkpillid: flöödid (sh. pikoloflööt), oboed (sh. inglissarv), klarnetid (sh. bassklarnet), fagotid (sh. kontrafagott); vaskpuhkpillid: metsasarved, trompetid, tromboonid, tuuba löökpillid (sh. timpanid). Vastavalt
Saksamaal oli ilmalik laul kuni 16.saj. alguseni valdavalt ühehäälne. Mitmehäälne polüfoonia oli neljahäälne tenorlaul, kus viis oli ülemises hääles e. tenoris. Inglismaal võeti eeskujuks itaalia madrigal, mis Inglismaale jõudnuna sai rahvalikuma kuue. Eriti popp oli kauni meloodiaga lautosaatega soololaul e. aaria. 20. Instrumentaalmuusika ,,laulmiseks või mängimiseks" tabulatuurnoodikiri, pillid, instrumentaalvormid canzon, sonata, ricercar Per cantare o sonare ...ehk "laulmiseks või mängimiseks" - kuni 16.saj.-ni ei tehtud vahet vokaal- ja instrumentaalmuusikal. Väga harva kirjutati spetsiaalselt instrumentidele mõeldud muusikat. Varasemad pillimuusika näited on enamasti vokaalmuusika improvisatsioonilised seaded ehk lauldi ja mängiti samu teoseid. Meloodiahäälele lisati pillipäraseid kaunistusi. Pole aga päris kindel, kas põhimeloodia keerukad kaunistused on "pillipärased" - ka lauljad kaunistasid tihtipeale meloodiaid.
Saksamaal oli ilmalik laul kuni 16.saj. alguseni valdavalt ühehäälne. Mitmehäälne polüfoonia oli neljahäälne tenorlaul, kus viis oli ülemises hääles e. tenoris. Inglismaal võeti eeskujuks itaalia madrigal, mis Inglismaale jõudnuna sai rahvalikuma kuue. Eriti popp oli kauni meloodiaga lautosaatega soololaul e. aaria. 20. Instrumentaalmuusika ,,laulmiseks või mängimiseks" tabulatuurnoodikiri, pillid, instrumentaalvormid canzon, sonata, ricercar Per cantare o sonare ...ehk "laulmiseks või mängimiseks" - kuni 16.saj.-ni ei tehtud vahet vokaal- ja instrumentaalmuusikal. Väga harva kirjutati spetsiaalselt instrumentidele mõeldud muusikat. Varasemad pillimuusika näited on enamasti vokaalmuusika improvisatsioonilised seaded ehk lauldi ja mängiti samu teoseid. Meloodiahäälele lisati pillipäraseid kaunistusi. Pole aga päris kindel, kas põhimeloodia keerukad kaunistused on "pillipärased" - ka lauljad kaunistasid tihtipeale meloodiaid