Interneti aadress: https://goo.gl/XbF0vJ 16. Nimi: Lemmalts Ladinakeelne nimetus: Impatiens Sugukond: Balsaminaceae Interneti aadress: http://goo.gl/U1aUFD 17. Nimi: Ilubataat Ladinakeelne nimetus: Ipomoea Sugukond: Convolvulaceae Interneti aadress: https://goo.gl/AJPulz 18. Nimi: Padipõõsas Ladinakeelne nimetus: Leucophyta brownii Sugukond: Asteraceae Interneti aadress: http://goo.gl/0bFUZw 19. Nimi: Sinilobeelia Ladinakeelne nimetus: Lobelia erinus Sugukond: Campanulaceae Interneti aadress: https://goo.gl/gRziOO 20. Nimi: Pärdiklill Ladinakeelne nimetus: Mimulus x hybridus Sugukond: Scrophulariaceae Interneti aadress: http://goo.gl/HGMTNe 21. Nimi: Pelargoon Ladinakeelne nimetus: Pelargonium Sugukond: Geraniaceae Interneti aadress: https://goo.gl/8VTVF3 22. Nimi: Petuunia Ladinakeelne nimetus: Petunia x hybrida Sugukond: Petunioideae Interneti aadress: https://goo.gl/RERHT8 23. Nimi: Salvei Ladinakeelne nimetus: Salvia spp
63. harilik silmarohi (Euphrasia officinalis) L. 64. harilik käokannus (Linaria vulgaris) Mill. 65. harilik härghein (Melampyrum nemorosum) L. 66. harilik mailane (Veronica officinalis) L. 67. kassisaba (Veronica spicata) L. Sgk: teelehelised (Plantaginaceae) 68. suur teeleht (Plantago major) L. 69. keskmine teeleht (Plantago media) L. Sgk: uniohakalised (Dipsacaceae) 70. harilik äiatar (Knautia arvensis) (L.) Th. Coult Sgk: kellukalised (Campanulaceae) 71. harilik kellukas (Campanula patula) L. 72. sinilobeelia (Lobelia erinus) L. Sgk: korvõielised (Asteraceae) 73. harilik raudrohi (Achilla millefolium) L. 74. kollane karikakar (Anthemis tinctoria) L. 75. harilik puju (Artemisia vulgaris) L. 76. Hiina aedaster (Callistephus chinensis) (L.) Nees 77. arujumikas (Centaurea jacea) L. 78. lõhnav kummel (Chamomilla suaveolens) (Pursch) Rydb. 79. põldohakas (Cirsium arvense) (L.) Scop.
PEREKOND: härghein (Melampyrum) harilik härghein (Melampyrum nemorosum) SUGUKOND:teelehelised (Plantaginaceae) PEREKOND: teeleht (Plantago) keskmine teeleht (Plantago media) SUGUKOND: palderjanilised (Valerianaceae) PEREKOND: palderjan (Valeriana) palderjan (Valeriana officinalis) SUGUKOND: uniohakalised (Dipsacaceae) PEREKOND: äiatar (Knautia) äiatar (Knautia arvensis) SUGUKOND: kellukalised (Campanulaceae) PEREKOND: kellukas (Campanula) suureõieline kellukas (Campanula persicifolia) SUGUKOND: korvõielised (Asteraceae) PEREKOND:raudrohi (Achillea) harilik raudrohi (Achillea millefolium) PEREKOND: soolikarohi (Tanacetum) harilik soolikarohi (Tanacetum vulgare) PEREKOND: karikakar (Anthemis) kollane karikakar (Anthemis tinctoria) PEREKOND: jumikas (Centaurea) arujumikas (Centaurea jacea) rukkilill (Centaurea cyanus)
kõrgune poolkääbuspõõsas. kiviktaimlatesse. Aretatud mitmeid sorte. Varte eluiga on kuni 10 a. Kasutatakse meditsiinis, parfümeerias. Vastakuti asetsevad paksud lihtlehed. Õitseb juuniseptember. Roosakaslillad õied koondunud õisikutesse. Putuktolmeja. Vili pählike, valmib alates augustist. Paljuneb seemnetega. Kasvab liivasel toitainetevaesel pinnasel, põuakindel. Valguslembene. Harilik kellukas (Campanula patula) Sugukond: kellukalised (Campanulaceae) Kaheaastane ühekojaline 3060cm kõrgune rohttaim. Esinevad nii juurmised kui varrelehed. Õitseb juuniaugust. Mõlemasugulised kaheli õiekattega pikaraolised lillkassininsed õied. Putuktolmeja. Kupras valmivad seemned juulis või augustis. Click to edit Master text styles Paljuneb ainult seemnetega. Second level Pinnase suhtes on vähenõudlik. Eelistab
Harakkuljus KARL LINNE LEMMIKLILL Selts Asterales astrilaadsed Iseloomulikud on omapärased õietolmuterade väljapaneku mehhanismid Tolmeldajad ei leia tolmuteri mitte avanevatest tolmukapeadest, vaid õietolm on paigutatud mujale. Sageli moodustavad tolmukapead toru, mille sisse variseb õietolm. Õietolm tõugatakse torust kasvava emakakaela poolt välja. Sellised mehhanismid on iseloomulikud kõigile kellukalistele (Campanulaceae) ning korvõielistele (Asteraceae). Nendel sug. puuduvad asteriididele iseloomulikud iridoidid. Sugukond Asteraceae korvõielised o rohtne, piimasoontega (vaik või lateks) ja keeruka sekundaarse ainevahetusega (varuaine inuliin, iridoidid puuduvad) Lehed: vahelduvad või vastakud Õied: korvõisikutes Õiekate: 5-tine Kroon: liitlehine, aktinomorfne või sügomorfne Tolmukad: 5, tolmukapead
harilik imikas (Anchusa imikas (Anchusa) karelehelised-korvõielised officinalis) (Boraginaceae) harilik käbihein (Prunella käbihein (Prunella) huulõielised (Lamiaceae) vulgaris) külmamailane (Veronica mailane (Veronica) mailaselised chamaedrys) (Scrophulariaceae) harilik kellukas (Campanula kellukas kellukalised (Campanulaceae) patula) (Campanula) kanarbik (Calluna vulgaris) kanarbik (Calluna) kanarbikulised (Ericaceae) sookail (Ledum palustre) sookail (Ledum) kanarbikulised (Ericaceae) hanevits (Chamaedaphne hanevits kanarbikulised (Ericaceae) calyculata) (Chamaedaphne) harilik mustikas (Vaccinium mustikas (Vaccinium) kanarbikulised (Ericaceae) myrtillus)
vili: kaksikseemnis porgand,köömen,till Selts astrilaadsed – Asterales Seltsi kuuluvad sugukonnad kellukalised ja korvõielised ja kümmekond väikest sugukonda, Eestis esineb neist sug. ubalehelised - harilik ubaleht Tolmuterad pole mitte tolmukapeade pinnal, sageli tekivad tolmukapeadest torud, kuhu tolm sisse variseb ja siis torust läbi kasvava emakakaelaga välja tõugatakse Varuaineks inuliin Sugukond ubalehelised - Menyantaceae Ubaleht Sugukond kellukalised – Campanulaceae Nüüd lisatud siia sugukond lobeelialised Rohttaimed, piimasoontega Lehed vahelduvad Õied viietised, kroon liitlehine, aktinomorfne või sügomorfne Vili: kupar Eestis perekonnad: kellukas Campanula sininukk Jasione lobeelia Lobelia rapuntsel Phyteuma Sugukond korvõielised Asteraceae # rohttaimed, mõned puitunud varrega, puid pole # esineb piimmahl # kroon viietine, liitlehine, tolmukad liitunud
annaabi.ee 
