Aeglane süsinikuringe: selle süsinikuringe käigus tekivad fossiilsed kütused, kütuste põletamisel jõuab süsinik tagasi atmosfääri. Varud peamiselt (99%) kivimites ja setetes, elusorganismidele kättesaadav õhust CO2-na. Süsinik on: kõikide orgaaniliste ühendite koostisosa, organismidele ehitusmaterjaliks ja energeetiliste protsesside vahendaja. SÜSINIKURINGE Gaasid: CO2, CH4, CO Mineraalid: CaCO3, CaMgCo3, FeCO3 (süsinikuringes väheaktiivne) Orgaaniline süsinik: süsivesikud, rasvad, valgud, nukleiinhapped, aminohapped jne 99% süsinikust maakeral paikneb setetes, 1% on aktiivses ringluses Taimed toodavad orgaanilist süsinikku fotosünteesi käigus, hingamise käigus orgaaniline süsinik vabaneb CO2-ks. Nitrifikatsioon – ammooniumi oksüdeerumine bakterite kaasabil nitrititeks ja edasi nitraatideks, seotud fotosünteesiga
· Seotud enamasti Maal toimuvate füüsikaliste protsessidega · Varud peamiselt maailmameres Vesi on: fotosünteesi üks lähteaineid hingamise üks produkte üks organismide ehitusmaterjale biokeemiliste protsesside keskkond paljude organismide elukeskkond maa kliima oluline mõjutaja elu häll SÜSINIKURINGE Gaasid: CO2, CH4, CO Mineraalid: CaCO3, CaMgCO3, FeCO3 (süsinikuringes väheaktiivne) Orgaaniline süsinik: biomolekulid Taimed toodavad orgaanilist süsinikku fotosüneesi käigus, hingamise käigus orgaaniline süsinik vabaneb CO2-ks · Seotud organismide energeetikaga; · Varud peamiselt (99%) kivimites ja setetes · elusorganismidele kättesaadav õhust CO2-na Süsinik on: kõikide orgaaniliste ühendite koostisosa
Seotud enamasti Maal toimuvate füüsikaliste protsessidega Varud peamiselt maailmameres Vesi on: fotosünteesi üks lähteaineid hingamise üks produkte üks organismide ehitusmaterjale biokeemiliste protsesside keskkond paljude organismide elukeskkond maa kliima oluline mõjutaja elu häll SÜSINIKURINGE Gaasid: CO2, CH4, CO Mineraalid: CaCO3, CaMgCO3, FeCO3 (süsinikuringes väheaktiivne) Orgaaniline süsinik: biomolekulid Taimed toodavad orgaanilist süsinikku fotosüneesi käigus, hingamise käigus orgaaniline süsinik vabaneb CO2-ks Seotud organismide energeetikaga; Varud peamiselt (99%) kivimites ja setetes elusorganismidele kättesaadav õhust CO2-na Süsinik on: kõikide orgaaniliste ühendite koostisosa
Seotud enamasti Maal toimuvate füüsikaliste protsessidega Varud peamiselt maailmameres Vesi on: – fotosünteesi üks lähteaineid – hingamise üks produkte – üks organismide ehitusmaterjale – biokeemiliste protsesside keskkond – paljude organismide elukeskkond – maa kliima oluline mõjutaja – elu häll SÜSINIKURINGE Gaasid: CO2, CH4, CO Mineraalid: CaCO3, CaMgCO3, FeCO3 (süsinikuringes väheaktiivne) Orgaaniline süsinik: biomolekulid Taimed toodavad orgaanilist süsinikku fotosüneesi käigus, hingamise käigus orgaaniline süsinik vabaneb CO2-ks Seotud organismide energeetikaga; Varud peamiselt (99%) kivimites ja setetes elusorganismidele kättesaadav õhust CO2-na Süsinik on: – kõikide orgaaniliste ühendite koostisosa
Mineraalide jaotamise klassid: 1. ehedad elemendid 2. sulfiidid 3. oksiidid (kvarts SiO2) (ahhaat, opaal, hematiit, magnetiit, limoniit, boksiit, korund) 4. halogeniidid (haliit [NaCl], kaaliumväetised) 5. hapnikku sisaldavate hapete soolade rühmkond sulfaadid karbonaadid fosfaadid silikaadid CaSO4 + H2O kaltsiit CaCO3 apatiit vilgukivid dolomiit CaMgCO3 fosforiit ortoklass Mineraalid esinevad looduses ehedalt, üksinda moodustavad kivimeid Kivimid jagunevad: I tardkivimid (on tekkinud magma tardumise tagajärjel olenevalt sellest, kus magma tardub jagatakse: a) süvakivimid b) poolsüvakivimid c) purskekivimid tardkivimeid jagatakse veel SiO2 ehk kvartsi suhtelise sisalduse alusel: meie tuntuim tardkivim on graniit
(erinev värvus, läbipaistvus), nagu näiteks ametüst (roosa), opaal, peitkristalliline kvarts ehk kaltsedon. Oksiidide hulka kuuluvad olulised maagid: punane rauamaak hematiit, must rauamaak magnetiit, sooraud limoniit, alumiiniumoksiid Al2O3 ehk boksiit, korund (kui ta on puhas punane siis on see rubiin, korundi kõvadus on 9). V hapnikku sisaldavate hapete soolad- a)sulfaadid- kips; b)karbonaadid- kaltsiit CaCO3, Eesti aluspõhjas on oluline dolomiit CaMgCO3; c)fosfaadid-apatiit (Koolas), fosforiit; d)silikaadid- olulisimad mulla seidukohalt, SiO4 tetraeedrite asetsemise järgi jagatakse silikaadid alarühmadesse: 1)isoleeritud, 2)ahelatega; 3)kihtidega (vilgud); 4)karkassidega (päevakivid-ortoglas). VI On mineraale, mis on primaarsed, kuid on ka neid, mis tekivad primaarsetest ja need on sekundaarsed, nagu näiteks savimineraalid. Kivimid 1)tardkivimid- kujunevad välja magma tardumise tulemusena. Mida sügavamal magma hangub,
annaabi.ee 
