Avalikke ooperiteatreid hakati ehitama 17.sajandil, esimene ooperiteater rajati 1637.a. Veneetsias. Ooperi ,,isaks" peetakse heliloojat Claudio Monteverdit. Oopereid on läbi aegade kirjutanud järgmised heliloojad: Giuseppe Verdi, Wolfgang Amadeus Mozart, Ludwig van Beethoven Maailmakuulsad ooperid on: (autor ja teos) ,,Don Giovanni'' Wolfgang Amadeus Mozart, ,,Võluflööt'' Wolfgang Amadeus Mozart, ,,Carmen'' Georges Bizet. Maailmakuulsaid ooperilauljaid: Luciano Pavarotti, Maria Callas Kuulsaid ooperidirigente: Wilhelm Richard Wagner, Leonard Bernstein
tabudeks despotism, seksuaalsus, võõrad usundid jmt. Teose idamaine süzee on inspireerinud Bizet'd kirjutama ooperiliteratuuri kauneimaid meloodiaid. ,,Pärlipüüdjates" laulis Léïla partiid Virginia Wagner, kes on mitmete nimekate auhindade laureaat: I koht noorte lauljate konkursil (Concurso para jovenes cantantes, Argentiina, 1999); I koht V Maria Callase nim. konkursil (V Concurso Internacional Maria Callas, Itaalia, 2000); I koht XX rahvusvahelisel konkursil Logroños (XX Concurso Internacional de Logroño, Hispaania, 2002. USAst pärit tenor Ray M. Wade ,kes laulis Nadiri partiid ,tegi ooperidebüüdi Texase Fort Worth Ooperiteatris 1983. aastal. Teda on pärjatud mitmete nimekate auhindadega: esimene auhind rahvusvahelisel kuninganna Elizabethi nim. võistlusel (Queen Elizabeth International Music Competition for Singing, Brüssel, 1996), esimene auhind riiklikul Stewart Awards
Iseloomulikuks näiteks on maal ,,Püha Antoniuse kiusatus" (Lisa 3) 1948. aastal naasevad Dalid Salvadori kodukohta Gironasse. Dali otsustas luua elamiseks täiesti unikaalse ehitise, mis tema jampsliku fantaasiaga kokku sobiks. Gala on endistviisi kunstniku muusa ja osaleb sageli mehe projektide elluviimisel. Ta on pidevalt mehe kõrval ja see julgustab kunstnikku. Dali sõnul oli Gala kõige ebatavalisem olend sellel maamunal, ta oli supertäht, kelle kõrval jäid varju nii Maria Callas kui Greta Garbo. Selliseid nagu nemad võib kohata küllalt sageli, kuid Gala olevat olnud nähtamatu, antiekshibitsionistlik kogu oma olemse poolest. Ühele paljudest Galale pühendatud maalidest pani Dali nimeks ,,Galarina" (Lisa 4). Kunstnik ei maalinud muidugi ainult enda naist. Sünnib rida kuulsaid maale: ,,Port Ligat' madonna" (1950) (Lisa 5), ,,Püha õhtusöömaaeg" (1955), ,,Christoph Kolumbus avastab Ameerika" (1958-1959). 1965
hauakaevajaks tituleerisid! Et väljendusrikas ja dünaamiline, itaalia rahva hingest võrsunud meloodia alati kindlale mõttele allus, jäi mõnelegi kriitikule ja lauljale lõpuni mõistmata. Kuid see oli vaid osaliselt nii. Juba Verdi kaasajal leidsid tema ooperid võrratuid interpreete, kellele õige pea kümneid ja kümneid ooperitaevas süttinud tähti lisandus. Itaallased M. Battistini, E. Caruso, B. Gigli, T. Gobbi, M. Cebotari, M. Callas, R. Tebaldi, M. del Monaco, G. di Stefano, G. Simionato, R. Scotto, neegerlauljad M. Anderson ja L. Price, bulgaarlased B. Hristov ja N. Gjaurov, dirigendid A. Toscanini ja H. von Karajan, vene ja nõukogude kunstnikud F. Saljapin, L. Sobinov, A. Nezdanova, V. Barsova, S. Lemesev, G. Nelepp, G. Visnevskaja, I. Arhipova, V. Atlantov ja mitmed teised on tuntud Verdi ooperite esitajad. Ja eks meiegi vabariigist ole võrsunud tugevaid Verdi muusika tõlgitsejaid, nagu lauljad H. Einer, K. Viitol, K
annaabi.ee 
