perekonna juhtumitega, on süüst vabad. Ta põletas kõik paberid ja kirjad ära, mis puudutasid nende juhtumeid, vandudes, et ta ei olnud kordagi lugenud ega puudutanud ühtegi neist. Võib panna küsimärgi alla, kas ta ikka põletas ära originaalid. Dio lausa mainib, et põletatud said ainult koopiad.8 Tekib küsimus, kuidas noor kogenematu imperaator oskas mängida Senatiga nii hästi. Vastus on Macro ja Silanus. Macro õpetas Caligulale, kuidas imperaator peaks käituma aristokraatlikel pidusöökidel või teatri etendustel ja pidas ka loenguid kunsti ja juhtimise kohta.9 Varem ei saanud Caligula välja näidata tundeid oma sugulaste saatuste suhtes, kuid nüüd tekkis tal see võimalus. Oma lähisugulasi austas ta nii, et ta isiklikult läks nendele saartele, kus olid tema venna ja ema jäänused ning tõi need tagasi Rooma. Septembrikuu nimetati ümber Germanicuse järgi
Tema isa Germanikus oli väga populaarne väejuht ning keiser Tiberiuse õepoeg ja pärija. Aastal 19 pKr Germanikus suri malaaria kätte, aga tema naine Agrippina oli veendunud, et Tiberius mürgitas Germanikuse. Hiljem suri ka maapaos peidus olnud Agrippina ja Caligula vanemad vennad tapeti. Caligula jäi ellu kuna teda kaitsesid Tiberiuse enda ema ja tema naise õde Antonia Augusta. Tiberius suri aastal 37 pKr, kuulujutude järgi suruti padi näole. Pärast aastakümneid kestnud surmahirm Caligulale oli asendatud jumaldava rahva tähelepanuga. Ainult, et tema, peale oma närvivapustust ei olnud nii vaimustav inimene enam. Koheselt kehtestas ta uue poliitika. Kui varem oli teeseldud, et taastatud on Rooma Vabariik, siis tema nõudis enda jumaldamist. Ta keelas inimestel endale kõrgemalt alla vaatamist, kuna oli liiga tundlik oma välimuse pärast ja kartis et, kunagi ka tema pea võib kiilaks jääda ja nii ta ei tahtnud selle märkamist. Tema käitumine muutus isegi veel ettearvamatuks ,
tseremooniaid, lasi enese ees silmi langetada jne. Kui juba Seianus oli juutide vastane, siis Caligula nõuab seda, et Jeruusalemma templisse püstitataks tema hiigelsuur kuju. Tulemuseks oli see, et Aleksandria linnast saadeti delegatsioon Caligulat paluma et ta oma plaanidest loobuks. Delegaadiks oli üks kuulsamaid juudisoost filosoofe Philon. Lõpuks toimus Cligula vastu vandenõu ning ta hukati tema enda ihukaitsjate poolt. Järgmine keiser kes tuleb võimule on täielik vastand Caligulale, keiser Claudius. Claudius valitses 41-54pKr, ta paistis silma selle poolest, et tal ei olnud riigimehe omadusi, ta oli sita tervisega, ebakarismaatiline, kogeles oli nohik. Ta uuris vanu keeli, tegeles kirjanduse lugemisega jne, sõjaväekalduvusi tal ei olnud. Ka tema enda sugulased olid väga umbusklikud et kas Claudiusest valitsejat üldse võib saada. Sellel ajal oli määrav keisrite valitsejaks määramisel pretoriaanide üksus. See üksus paiknes Rooma linnas.
annaabi.ee 
