12 TAHVLI SEADUSED QUIRINALIS VIMINALIS OTSUSED KÕIGILE KOHUSTUSLIKUD RAHVATRIBUUN ESQUILINIUS AVENTIUS RAHVAESINDAJAD SENAATOR- PALATINUS CAELIUS SENATI LIIGE 287. eKr PLEBEID SAAVAD CAPITOLIUM PATRIITSIDEGA VÕRDSED ÕIGUSED KONSUL- KÕRGE KAPITOOLIUM- RIIGIAMETNIK, KES JUHTIS
Rooma linna legend Alba- Longa Kaksikud – Romulus ja Remus Veevool kandis kaksikud kaldale Kuninga karjus võttis kaksikud oma hoole alla Kättemaks Amuliusele Uue linna rajamine ja tüli Romulus – Rooma 753 e.m.a Rooma linna tegelik teke ja asetsemine Latiumi maakond Riiklike moodustiste keskused Latiini ehk ladina keel Linn oli asetatud väga soodsalt 7 küngast : Kapitoolium, Palantinus, Kvirinaal, Aventinus, Viminalis, Esquilinus, Caelius. Viljakas Latiumi org Rooma seisuslik ühiskond Senaatoriseisus Ratsanikuseisus Lihtrahvas Orjad Orjus Rooma linna ehitised Foorum Kindlus Ostia sadam Rikastel uhked majad Vaestel üürimajad Termid Puhkeruumid, spordisaalid, raamatukogud Teatrid Hipodroomid Ostia sadam Termid Kapitoolium Foorum Tüüpiline tänavapilt Roomas Vaatemängud Gladiaatorite võitlused Hobukaarikute võidusõidud – Circus Maximus Teatrietendused Teater
asulad paiknesid X. ja IX. sajandil eKr Palatinuse ja Kvirinaali künkal, hiljem tekkisid nende asulad Esquilinuse ja Viminalise künkale. Pärimuse järgi rajas linna 753 Romulus. Esquilinuse ja Palatinuse külad oletatavasti ühinesid. Hiljem, VII sajandil, etruskide mõjul liitusid nendega ka teiste küngaste kogukonnad, keisriajal tekkis 7 künka linn (Septimontium): Capitolium,Aventinus,Palatinus, Quirinalis, Viminalis, Esquilinus ja Caelius. Latiinide ja sabiinide külad moodustasid Rooma tuumiku, mille poliitikas ja kultuuris oli valdav kreeka ja etruski mõju. Vana-Rooma arhitektuur, maalikunst ja skulptuur Page 5 of 12 5/3/2009 10:58:45 AM Arhitektuur. Just ehituskunstis tuleb kõige paremini välja Rooma kunstipärandi erilisus. Otsustavaks ja kõige mõjuvaimaks tegureiks olid siinkohal ehitustehnilised
Tarquinia nekropolid UNESCO maailmapärandis), ennustuskunst · Rooma linna rajamine ja kuningate aeg o Legend Romulusest ja Remusest kaks laste, kelle kasvatas ülesse emahunt, esiisa Aeneas, 21. aprillil 753 e.Kr, sellest ajast hakkasid roomlased oma aega arvama, linnaline asula 10. saj. eKr (Villanova kultuur), linn seitsmel künkal Palatium, Kapitoolium, Quirinalis, Aventinus, Viminalis, Esquilinus, Caelius. o · Kuningate aeg 753-510 eKr - 7 kuningat - Romulus, Numa Pompilius, Tullus Hostilius, Ancus, Marcius, Tarquinius Priscus, Servius Tullius ja Tarquinius Superbus, viimased kolm neist etruskid - Rooma etruskide mõju all, rahvas - latiinid + sabiinid, ühiskond - populus Romanus -> 3 triibust -> 3 x 10 kuuriat -> 30 x 10 genus't (sugukonda), seisused - patriitsid ja plebeid, kliendid ja patroonid,
paistis silma seitsme esileulatuva mäe tõttu (mõiste: Septimontium). Pärimuse järgi anti Rooma lõunaosas aasuv Aventinuse küngas 456. e.Kr plebeidele asustamiseks. Sealtpeale hõlmas arvatavasti juba kuningas Servius Tulliuse ajal linnamüüriga ümbritsetud Rooma seitset küngast: peale Aventinuse Palatinus koos vanima asula Roma quadrata'ga, Palatinusest loodes Kapitoolium, põhjas Kvirinaal, sellest lõunas Viminalis, idas Esquilinus ning kagus Caelius. Madalad alad, kus olid kõige viljakamad mullad, olid alad, mis arenesid kõige varem. Aja jooksul leidis farmindus aset ka seitsme mäe taga ja linn kuivatas ning täitis soise madala ala. Kliima oli talvel suhteliselt pehme, suvel oli kuum. Roomas leidus palju ehitusmaterjali - marmorit, kivi, savi, terrakotat, telliseid ja puitu. Ning roomlased hakkasid esimesena valmistama betooni. Legendi järgi peetakse Rooma linna sünniks 753. aastat e.Kr. Legend - HÄRMSON, lk 45. 509. a-ks e
annaabi.ee 
