vastavaid hoiakuid.( Bachmann, Maruste, 2001) Arvan ,et hoiakud kujunevad välja seoses meid ümbritseva ühiskonnaga. Me sarnaneme inimestele, kellega me kõige rohkem suhtleme, aga samas ka me suhtleme rohkem nende inimestega, kellega omame sarnaseid hoiakuid. Hoiakud ei ole kaasasündinud. Ma olen jälginud, kui sarnane olen ma oma emaga, me näoilmed, hääletoon ja arvamus on tihti väga sarnased. Petty ja Caccioppo esitasid 1981 aastal hoiakute kohta seisukoha väites, et meil kujunevad hoiakud siis, kui me saame objektiga järjest enam tuttavaks. Kui me mõtleme asjust, mida me eriti hästi ei tea või mille suhtes meil pole olnud kogemust, kaldume me mõtlema lihtsalt faktidele toetudes- meil on uurijate sõnul sihtmärgi kohta ,,kirjeldavad uskumised" . Aga objektiga enam tuttavaks saades teeme me tema kohta järeldusi, et teha oletusi objekti muude aspektide kohta
inimese vahetus ümbruses toimuvaga. 13 Nii on hoiaku muutmine kergem, kui: 1) See toimub vähehaaval ja/või inimese tegevusele pigem perifeersete kui tsentraalsete hoiakutega. 2) Inimene on seisundis, mis on suhteliselt vaba teda lõhestavast seesmisest ärevusest. Hoiakud on suuer osas pärilikud (Eysenck, Wilson). Meil kujunevad hoiakud siis, kui me saame objektiga järjest enam tuttavaks (Petty, Caccioppo). Inimese hoiak kujuneb tõenäoliselt saadava tuemuse uskumusest - see tähendab, et hoiaku tekkes osalevad tulemuse tõenäosuse hinnangud (Ajzen, Fishbein). Uskumuste tasandid suitsetamise suhtes (Fishbein): 1) Teadvustamine ehk teadlikolek - tarbijad olid teadlikud, et terviseametkondade väitel on suitsetamine ohtlik. 2) Omaksvõtt - inimesed uskusid, et üldiselt on suitsetamine ohtlik. 3) Isiklik omaksvõtt - inimesed uskusid, et suitsetamine neilie isiklikult ohtlik.
vähendamise või inimeste sotsiaalsete hoiakute kohandamisega. Suur osa uurimustest on pühendatud veenmisprotsessile. ( Hayes 2002:101) Veenmisprotsessil on meeletu jõud. Kui on oskustega veenja, siis on võimalik hea reklaami ja veenmisoskusega võimalik müüa inimestele täiesti mõtetuid asju. Paljud uurijad on kasutanud tõhusaks suhtlemiseks veenmise mudeleid. Selle idee taga on oletus, et kui infot teistele piisavalt selgelt edastada, on tulemuseks hoiaku muutus. Petty ja Caccioppo(1979) väitsid, et seda tüüpi hoiaku muutus võib toimuda üht teed pidi kahest võimalikust. Keskse töötlustee tüüpi veenmine toimib siis, kui inimene teadet tähele paneb ja sellele keskendub. Aga hoiaku muutumine võib toimuda ka perifeerse töötlustee tüüpi veenmise kaudu, mis võib aset leida isegi siis, kui inimesed teadet eriti ei märka(miller jt,1979). ( Hayes 2002:102) Kuigi reklaamijad uurivad väga harva inimeste hoiakute otsest muutumist, kalduvad
annaabi.ee 
