Aivo Akkus Rio de Janeiro Põhiline Rio de Janeiro on sadamalinn Brasiilias Asub Guanabara lahe ääres Linn on tuntud muuhulgas karnevalide, Copacabana ja Ipanema supelrandade, Suhkrupeamäe ja 39,6 m kõrguse Lunastaja Kristuse kuju poolest Linnakodanikud kasutavad enda kohta väljandit carioca(Kara'i oca) Elanikke: 6 186 700 Pindala: 1182,3 km² Ajalugu Esimesed eurooplased saabusid Guanabara lahte Portugali maadeavastajate Pedro Álva Cabrali ja Gonçalo Coelho juhitudlaevastikku kuuluval laeval, mille kapten oli Gaspar de Lemos See juhtus 1. jaanuaril 1502 ja sellepärast anti sellele paigale nimeks Rio de Janeiro, mis portugali keeles tähendab 'jaanuari jõgi' Kliima Rio de Janeiros on lähistroopiline kliima, mis on tüüpiline savannidele Sellele on lähedane mussoonkliima ja sageli ongi suvel linnas pikad vihmaperioodid Kõige palavam kuu on veebruar (keskmiselt +27 °C), kõige jahedam juuli (keskmiselt +21 °C)
ja valitsusasutused kokpitis. Linna on kirjeldatud kui julge arhidektuuri poolest ning linn on võetus ka UNESCO pärandi kaitse alla.Seda moodsat linna iseloomustab julge arhitektuur . (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/brasiilia.htm http://en.wikipedia.org/wiki/Bras%C3%ADlia) 1 Ajalugu Brasiilia avastasti aastal 1500 Pedro Álvares Cabrali poolt ning ta kuulutas selle portugalile kuuluvaks. Algul asustasid Brasiiliat portugallased, kes segunesid indiaanlastega, sisse toodi ka orje. Brasiiliasse on aastasadade jooksul sisse rännanud väga erinevaid rahvaid nagu Jaapanlasi, Sakslasi ja Hollandlasi, kes kõik on andnud oma panuse Brasiilia ühskonna mitmekesisemaks muutmisel. 1822. aastal saavutas Brasiilia iseseisvuse. Esialgu oli Brasiilia keisrisiik, mida juhtis Bragança dünastia. 1889
Õhust vaadates meenutab linn lennukit, kus äritegevus on koondunud keskele, elurajoonid tiibadesse ja valitsusasutused kokpitis. Linna on kirjeldatud kui julge arhitektuuri poolest ning linn on võetus ka UNESCO pärandi kaitse alla. Seda moodsat linna iseloomustab julge arhitektuur . (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/brasiilia.htm; http://en.wikipedia.org/wiki/Bras %C3%ADlia) Ajalugu Brasiilia avastati aastal 1500 Pedro Álvares Cabrali poolt ning ta kuulutas selle portugalile kuuluvaks. Algul asustasid Brasiiliat portugallased, kes segunesid indiaanlastega, sisse toodi ka orje. Brasiiliasse on aastasadade jooksul sisse rännanud väga erinevaid rahvaid nagu 3 Jaapanlasi, Sakslasi ja Hollandlasi, kes kõik on andnud oma panuse Brasiilia ühskonna mitmekesisemaks muutmisel. 1822. aastal saavutas Brasiilia iseseisvuse
sendine (vask), 10 sendine (pronks), 25 sendine (pronks), 50 sendine (hõbe) ja 1 riaaline (kullast äärega hõbe). Paberraha on järgnevates väärtustes: 1 (roheline), 2 (sinine), 5 (lilla), 10 (punane), 20 (kollane), 50 (oranz) ja 100 (sinine). 10 riaaliseid on veel ka sinisele polümeer paberile prinditud rahatähti, mis tehti 2000 aastal, et tähistada 500 aasta möödumist portugali maadeuuria Pedro Alvares Cabrali saabumisest. 1 USD = 1,70 BRL 1 BRL = 5,95 EEK Rahavahetus punkti nimetatakse casa de câmbino. Raha vahetavad ka mõned pangad. Parema kursiga saab vahetada enam kasutatud valuutat, ehk USD vahetatakse parema kursiga, kui näiteks Kanada dollarit. Peale Lõuna-Ameerikast lahkumist võib riaali tagasi vahetamine osutuda keeruliseks, seega soovitatakse raha enne lahkumist ära vahetada. Brasiilia on suhteliselt odav maa, sealt ostetakse nii riideid kui ka tehnikat.
Tagasi kodumaale jõudis Vasco da Gama vürtsidest pungil laevadega. Kaua otsitud uus meretee Indiasse oli avastatud. Avastusretked jätkusid ka Ameerika kontinendil. 1497. aastal jõudis Inglismaa lipu all seilanud itaallane Giovanni Caboto Labradori või Newfoundlandi rannikule Põhja-Ameerikas. 1500. aastal sattus portugallane Pedro Alvarez Cabral teel Indiasse kirdetuulte ja hoovuste mõjul tänapäeva Brasiilia rannikule. Tänu Cabrali eksitusele sai Brasiiliast Portugali valdus, kus valitseb tänini portugali keel. Siitpeale jäi Brasiilia rannik purjelaevade ajastu lõpuni peatuspunktiks teel Lõuna- Aafrikasse. Nüüd hakkas ka hispaanlastele selgeks saama, et Indiasse pole nad siiski jõudnud. Arvamuse, et avastatud on hoopis uus manner, käis esimesena välja Itaalia geograaf Amerigo Vespucci. Tema järgi saigi uus manner nimeks Ameerika. 1513 ületas hispaanlane Vasco Nuñes de Balboa Panama
annaabi.ee 
