Lapsepõlv (1685-1703) Johann Sebastian Bach sündis Eisenachis 1685.a astal. 8-aastaselt hakkas õppima Eisenachi ladinakoolis.1694-95.aastal surid ema ja isa - Bachi kasvatas edasi tema vanem vend, kes andis talle ka muusika tunde. 1700-1703 õppis ta Lüneburgi Michaelikoolis ning laulis sealses kooris. Arnstadti periood (1703-1707) Bach oli ametis linnaorganistina. 1705.a.õppereisil Lübeckisse võttis Johann Sebastian Bach tunde heliloojalt ja organistilt Buxtehudelt. Weimari periood (1708-1717) Bach oli hertsogi kammermuusik ja organist. Weimaris on kirjutatud paljud tema oreliteosed ja kantaadid. Kötheni periood (1717-1723) Bach töötas õuekapellmeistrina vürst Leopoldi teenistuses. Sel perioodil suri Bachi esimene naine. Poolteist aastat peale esimese naise surma abiellus Anna Magdalenaga, kes laulis ja mängis ka klavessiini. Heliloomingus keskendus Bach peamiselt orkestri- ja klavessiinimuusikale. Leipzigi periood (1723-1750)
muusika isaks. Ta on üks enim mängitavaid heliloojaid. Lapsepõlv Tema isa ja onud olid professionaalsed muusikud. Isa õpetas talle viiuli- ja klavikordimängu. 1694-95 surid tema ema ja isa. Peale seda kolis Bach oma vanema venna juurde, kes hoolitses tema muusikalise harimise eest. 1700-1703 õppis ta Lüneburgi Michaeli koolis. Veel õppis ta noorena religiooni, mis mõjutas tema loomingut. 1705 võttis Bach tunde heliloojalt ja organistilt Buxtehudelt. Sellel ajal sündisid tema esimesed oreliteosed ja kirikukantaadid. 1720 suri tema esimene naine Maria Barbara. 1721 abiellus ta uue, noore naisega. Temaga sündis neil 13 last, kellest 6 jäid ellu. Üleüldse oli Bachil kokku 20 last, kellest pooled surid imikuna. Bach oli lühinägelik ning elu lõpul jäi ta pimedaks. Keerukad silmaoperatsioonid põhjustasid tema surma 1750. aastal. Tema muusika avastati laiema publiku jaoks alles 19. sajandil. Looming
Johann Sebastian Bach sündis Eisenachis 31. Märts (vana kalendri järgi 21.märts) aastal 1685. 8-aastaselt hakkas ta õppima Eisenachi ladinakoolis. 1694-95.a. Surid ema ja isa Bachi kasvatas edasi tema vanem vend. 1700-1703 õppis ta Lüneburgi Michaelikoolis ning laulis sealses kooris. Arnstadi periood (1703- 1707) Bach oli ametis linnaorganistina 1705.a. õppereis Lübeckisse- Bach võttis tunde heliloojalt ja orgaistilt Buxtehudelt Weimari periood (1708- 1717) Bach oli hertsogi kammermuusik ja organist. Weimaris kirjutas Bach palju oreliteoseid ja kantaate. Kötheni periood (1717-1723) Bach töötas õuekapellmeistrina vürst Leopoldi teenistuses õukonnas puudus orel. Sel perioodil suri tema esimene naine. Teine abielu Anna Magdalenaga, kes laulis ja mängis ka klavessiini. Heliloomingus keskendus Bach peamiselt orkestri- ja klavessiinimuusikale.
õuemuusikuna mitmes Saksa linnas. Elukäik jagatake 4 perioodi. Kellena töötas Tähtsamad teosed Arnstadt (1703-1707) Töötas linnaorganistina. · Esimesed tähtsamad oreliteosed ja 1705.a tegi õppereisi Lübeckisse, kus kirkukantaadid võttis tunde kuulsalt heliloojalt ja organistilt Buxtehudelt. Abiellus Maria Barbara Bachiga. Weimar (1708-1717) Weimari hertsogi Wilhelm Ernsti juures · Parimad oreliteosed õukonnaorganist ja kammermuusik; · (Tokaata ja fuuga d-moll; Passacaglia hiljem õukonnakapelli kontsertmeister. c-moll) Tutvus hertsogi noodikogus Vivaldi ja · Vaimulikud kantaadid Couperini teostega, mis mõjutasid hiljem tema loomingut Köthen (1717-1723) Vürst Leopoldi juures õukapellmeister
Siiski meenutavad nad pigem ulatuslikke kantaate. Olulisel kohal on veel tema kuus vaimulikku motetti, vähem tuntud on Bachi ilmalikud ja vaimulikud laulud ning koraaliseaded. Orelimuusika Bach, kes oli oma elu ajal tuntud eelkõige orelivirtuoosi ja -hindajana, kirjutas mõistagi suurel hulgal orelimuusikat. Oma teostes ühendas ta Lõuna-Saksa stiili (Pachelbel, Froberger, millest ta kuulis venna juures õppides) ja Põhja-Saksa stiili, mida Bach kuulis oma eeskujudelt: Buxtehudelt ja Reinkenilt. Eriti tugevaid Buxtehude mõjutusi on tunda Bachi tuntuimas oreliteoses Tokaata ja fuuga d-moll (BWV 565). Selles ei ole muidugi midagi imekspandavat, sest helilooja kirjutas selle varsti pärast 1705.1706. aasta Lübecki reisi, kus kohtumine Buxtehudega oli eesmärgiks. Arnstadti ja Mühlhauseni perioodid olid Bachi jaoks orelimuusika poolest viljatumad, kuna sealsed kirikud soosisid tagasihoidlikumat jumalateenistuste muusikalist kujundamist.
See on tema üks kõige varaseimaid teoseid, mis on säilinud. 1705. aasta lõpus lõpul läks Johann Sebastian Bach jalgsi Lübecki. Ta tahtis tundma õppida ja uurida põhja-saksa orelikoolkonna ühe suurima esindaja - tol ajal kuulda Dietrich Buxtehude kunsti. Kuid juba esimesel päeval kuulis Bach 68- aastase organisti Buxtehude mängu. See avaldas Johann Sebastian Bachile väga suurt muljet. Plaanitud nelja nädala asemel veetis Bach Lübeckis neli kuud. Lübeckis võtts Bach Buxtehudelt kõik, mis suutis, ja pöördus alles siis tagasi Arnstadti. Reis Lübecki iseloomustab veenvalt Bachi loomingulist sihikindlust. Muusikas nägi ta elu eesmärki ja mõtet. Muusika oli Bachile tõeliseks elufilosoofiaks ja loominguline enesetäiendamine sai talle kõrgemaiks ülesandeks. Isikliku kasu väiklased arvestused oli Bachile võõrad, ta asus seisukohal, et helilooja loominguline arenemine peab täiel määral vastama mitte
annaabi.ee 
