Eesti peaks suurendama tootlikkuse kasvu töötlevas tööstuses, sest seal kõrgema tootlikkuse saavutamine võimaldab hiljem liikuda ka teadmiste mahukate teenuste pakkumisele (Tootlikkuse hindamise ja...: 2011). Eesti peaks rohkem tähelepanu pöörama tööjõu tootlikkusele. Kõrgemat palka saades on inimestel võimalik rohkem kaupu tarbida ja elavdada majandust, kuid sellega kaasneb ka inflatsioon ning seetõttu on palgatõus vaid lühiajaline kasu. Buumiaastatel tekkis inimestel arusaam, et nende palgad kogu aeg kasvavad, kuid see ei olnud seotud ettevõtte lisandväärtuse tõusuga ja seetõttu kasvasid nad valedel alustel. Tänases olukorras saaksid ettevõtted motiveerida töötajaid pakkudes neile hüvesid ja koolitusi ettevõtte arvel. Kui on kvalifitseeritud ja rahulolev töötajaskond, siis on ka ettevõtte tulemused on paremad. Siit võib järeldada, et palgakasv on iseenesest hea ja seda eeldab ka kõrge elatustasemega
madalama haridustasemega inimesi. Tööjõupuudus oli suur ning töökoha saamiseks piisas sageli ka ainult põhiharidusest. Võrreldes töötajatega on pikaajaliste töötute seas põhiharidusega inimeste osatähtsus ligikaudu kolm korda suurem ning kõrgharidusega inimeste osatähtsus üle kahe korra väiksem. Pikaajaliste töötute haridustase on madalam ka lühiajaliste töötutega võrreldes, kuigi kriisi ajal on vahed mõnevõrra kahanenud. Kui buumiaastatel oli lühiajaliste töötute hulgas kõrgharidusega inimesi tunduvalt enam kui pikaajaliste töötute hulgas, siis 2009. aastal oli nii lühi- kui ka pikaajaliste töötute seas kõrgharidusega töötuid 16%6. Võrreldes buumiaastatega on pikaajaliste töötute keskmine haridustase tõusnud, sest koondamiste käigus kaotasid töökoha ka paljud kõrgharidusega inimesed. Väheste töökohtade tingimustes on raskustes ka kõrgema haridustasemega inimesed, kel õnnestub küll tööd leida suurema
vähendama, siis seda juba olemasolevate laenude teenindamiseks. (Sealsamas 205) Kokkuvõttes võiksid järgmise aasta investeeringud anda majandusele üldiselts soodsa võimenduse. Välisinvestorid annavd raskustesse sattunud ettevõtetele võimaluse areneda ning tõstavad pikas perspertiivis firmade konkurentsivõimet, sest neil on suurem kogemus rahvusvahelisel turul, just varadesse investeeritud väliskapital saab Eesti majanduskasvu taastumise aluseks, täpselt nagu see vedas kasvu buumiaastatel. (Sealsamas) Ka Eesti ettevõtjate investeeringud on järgmisel aastal eeldatavasti mõistusega tehtud- raha ei käida välja spekuleerimiseks, vaid see suunatakse põhitegevuse ja tootlikkuse kasvatamisse. Kuigi need viljad ei valmi veel aastal 2009, annavd nad tulemusi hiljem. (Sealsamas) Tanapäeval Eesti majandus taastub, investeeringute sektor hakkab taas arenema. Tekivad uued investeerimisprojektid, ning kuigi kriisieelse tasemeni on veel kauge, siiski on märgata taastumistendentse.
annaabi.ee 
