moodustavad keemilised ained. Alkaloide sisaldavaid taimi on inimkond kasutanud juba väga kaugel ajal joovastavate ainete või ravimitena. Esimese puhta alkaloidi, morfiini, eraldas oopiumist 1806. aastal saksa apteeker Friedrich Sertürner. Esimese sünteesitud alkaloidi, koniini, valmistas 1886. aastal Albert Ladenburg. Botuliin on mürkaine, mida eritavad ainetegevuse käigus gram-positiivsed anaeroobsed bakterid Clostridium botulinum, (aga ka C. baratii ja C. butyricum). Mürgil on seitse alatüüpi, mida tähistatakse tähtedega A kuni G. Keemiliselt toimelt on botuliin tsinkproteaas, mis lagundab pöördumatult valke, mille abil koliinergilises sünaptilises ülekandes toimub atsetüülkoliini vabanemine vesiikulitest sünaptilisse pilusse.Tulemuseks on lihaste lõtv halvatus. Tegemist on kõige kangema loodusliku mürgiga, mille LD50=1ng/kg kõhuõõnde süstituna ja LD50=3ng/kg inhaleerides. (Ühe grammiga saab tappa miljon 100-kilost inimest).
coli) Mao mikrofloora - Maost võib leida eelkõige spoore moodustuvaid baktereid. Siia alla kuuluvad näiteks Clostridium perfringens, Bacillus subtilis ja Bacillus cereus. Peale nende esineb veel piimhappebaktereid pärmseeni, enterokokke jt. Taimede juurtel esinevad kõige sagedamini sellised bakterid nagu Pseudomonas herbicola, Pseudomonas fluorescens, Mycobacterium spp, Aerobacter cloacae, Aerobacter aerogenes, Bacillus subtilis, Bacillus mycoides, Clostridium butyricum jt. Taimede maapealsetes (epifüütsetes) osades on levinuim mikroob Pseudomonas herbicola. Leiduda võib veel ka hallitusseente eoseid (näiteks Penicillium´i, Fusarium´i, Mucor´i jt liigid) Muld on looduslikuks elu- ja toitekeskkonnaks paljudele mikroorganismidele. Nad leiavad sealt kõik eluks vajaliku: toidu, vee, kaitse otseste hävitavate päikesekiirte ja kuivuse eest. Mulla mikrofloora hulgaline ja liigiline koostis kõigub suurtes piirides. Seda mõjutavateks teguriteks on
3 CLOSTRIDIUM LIIGID 3.1 Kliinilised ilmingud Clostridium perekonda kuuluvad bakterid on levinud kõikjal – pinnases, vees, kanalisatsioonis ning on inimeste ja loomade seedetrakti normaalmikrofloora asukateks. Enamik klostriide on kahjutud saprofüüdid, kuid mõned on hästi tuntud patogeenid. Ajaloost on teada hästi kirjeldatud haigusjuhtumeid, näiteks teetanus (Clostridium tetani), botulism (Clostridium botulinum, Clostridium baratii, Clostridium butyricum), müonekroos ehk gaasi gangreen (C. perfringens, C. novyi, C. septicum, C. histolyticum) ja kõhulahtisus ning jämesoolepõletik (C. perfringens, C. difficile). Valdav enamus tänapäeval levivatest nakkustest on naha ja pehmekoe haigused, toidumürgistused ning antibiootikumidega seotud kõhulahtisus-koliit. Klostriidide märkimisväärset võimet põhjustada haigestumist seostatakse nende võimega säilida keerulistes
Viiruslikud haigused: Gripp, Gripi viirus, Kopsuturse, Hantaviirus, Hepatiit, Hepatiidi viirus, Kana rõuged Herpesviirus, Harilik külmetus, Pikornaviirus, Kollapalavik, Flaviviirus 30. Mikroobide levik taimedel ja loomadel Taimed. Taimede juurtel esinevad kõige sagedamini sellised bakterid nagu Pseudomonas herbicola, Pseudomonas fluorescens, Mycobacterium spp, Aerobacter cloacae, Aerobacter aerogenes, Bacillus subtilis, Bacillus mycoides, Clostridium butyricum jt. Taimede maapealsetes (epifüütsetes) osades on levinuim mikroob Pseudomonas herbicola. Leiduda võib veel ka hallitusseente eoseid (näiteks Penicillium´i, Fusarium´i, Mucor´i jt liigid) Loomad Udara mikrofloora Mastiiti põhjustavad järgnevad mikroobiliigid: Streptococcus agalactiae, Streptococcus uberis, Staphylococcus aureus, Escherichia coli, Klebsiella aerogenes, Corynebacterium pyogenes, Bacillus subtilis, ja Pseudomonas spp
annaabi.ee 
