oma kõrgest vanusest, jätkas edukat moeloojakarjääri kuni oma surmani. Moelooja Coco Chaneli esimesed riided ilmusid müügile pärast I maailmasõda. Endiste ebamugavate korsettide ja mitmekihiliste seelikute asemel tutvustas Chanel kitsaid seelikuid ja avaraid jakke, mille kandmine muutus naiste seas väga populaarseks. Pärast afääri lahke ning varaka mehe sõjaväeohvitseriga, Étienne Balson'iga ja hiljem Inglise vabrikandi, Arthur Cappeliga avas ta oma esimese butiigi 1913. aastal Deauville ja juba järgmise butiigi Couture House'i avas ta aastal 1915. Aastal 1912 esitles Coco oma esimest ja hinnatuimat parfüümi Chanel No. 5. See oli esimene parfüüm, mida müüdi kogu maailmas. Praegugi müüakse seda parfüümi üks pudel igal kolmekümnel sekundil. Isiklikelu Chanelil oli palju armusuhteid, kuid ta jäi vallaliseks.
naisena luksuslikku elu.Etienne Balsan viis ta seltskonda ning nad elasid 19061910 Royallieus koos. Tema rahalise abiga ning tema korteris avas Chanel 1910 naistekübarate ateljee.Ta tutvus ka inglastest Arthur Capeliga. Kui näitlejanna Gabrielle Dorziat kandis laval Coco Chaneli loodud kübarat, sai moelooja nimi tuntuks ja nõnda algas Coco Chaneli töö teatris. 1913. aastal avas ta Arthur Capeli toetusel Deauville'i moekuurordis butiigi, 1916. aastal esitles moeajakiri tema esimest avaldamisele tulnud mudelit, särkpluuskleiti. Kui Natsi-Saksamaa okupeeris Prantsusmaa, oli Chanel armusuhetes Saksa ohvitseri Hans Gunther von Dincklagega ning päevavalgele tulid konspiratiivsed sidemed kõrgete natsidega Teise maailmasõja ajal.Teda kritiseeriti sellepärast üha enam. Pärast Prantsusmaa vabastamist liitlasvägede poolt pidi Chanel 1944. aastal põgenema Sveitsi.
soovisid töötada ja sportida. Varasemate kaunistustega ülekülvatud naisteriiete kõrval mõjusid Chaneli mudelid ülilihtsate, ent samas stiilsete ja maitsekatena. Samas olid need kaunid ja naiselikud ning sobisid ka peenesse seltskonda. Chaneli kujundatud rõivad muutusid naiste seas väga populaarseks. Pärast afääri lahke ning varaka mehe sõjaväeohvitseriga, Étienne Balson'iga ja hiljem Inglise vabrikandi, Arthur Cappeliga avas ta oma esimese butiigi 1913. aastal Deauville ja juba järgmise butiigi Couture House'i avas ta aastal 1915. Aastal 1921 esitles Coco oma esimest ja hinnatuimat parfüümi Chanel No. 5. See oli esimene parfüüm, mida müüdi kogu maailmas. Praegugi müüakse seda parfüümi üks pudel iga kolmekümne sekundi jooksul. Chaneli moeloomingus on eriline koht lihtsal mustal kleidil, mille loomiseks sai ta inspiratsiooni kloostri orbudekodus kantud vormirõivast. Chaneli kujundatud musta kleiti
Õpetajatöö kõrvalt disainis noor naine ehteid, mida ta müüs tee- ääreses laohoones. 1961. aastal kohtas ta oma tulevast abikaasat Derek Westwoodi, kes sel ajal oli tehases õpipoisiks. 1962. aastal nad abiellusid (pulmakleidi disainis Vivienne ise) ning 1963. aastal sündis neil poeg Benjamin. Varsti peale seda kohtus naine kunstitudengi Malcolm Mclaren'iga ning lahutas oma abielu Derek'iga. Malcolm tutvustas Vivienne'le kunstimaailma ning 1971. aastal avasid nad butiigi ,,Let It Rock" (praeguse nimega ,,Worlds Ends"), kus olid müügil Vivienne' disainitud punk-stiilis rõivad. Kooselust sündis neil poeg Joseph. Peagi sai Malcolmist Sex Pistols'i manager ning bändi liikemed hakkasin kandma Vivienne loomingut. Ajamöödudes pungi stiil kadus, kuid see ei heidutanud noort disainerit, kes oli alati moest sammu võrra ees. Vivienne mitte lihtsalt ei järginud moodi vaid tihtilugu dikteeris seda. KOLLEKTSIOONID
muusikali ,,Coco" (esietendus 1969, New York), mis põhineb tema elulool. Moelooja Coco Chaneli esimesed riided ilmusid müügile pärast Esimest maailmasõda. Endiste ebamugavate korsettide ja mitmekihiliste seelikute asemel tutvustas Chanel kitsaid seelikuid ja avaraid jakke, mille kandmine muutus naiste seas väga populaarseks. Pärast afääri lahke ning varaka mehe sõjaväeohvitseriga, Étienne Balson'iga ja hiljem Inglise vabrikandi, Arthur Cappeliga avas ta oma esimese butiigi 1913. aastal Deauville ja juba järgmise butiigi Couture House'i avas ta aastal 1915. Aastal 1921 esitles Coco oma esimest ja hinnatuimat parfüümi Chanel No. 5. See oli esimene parfüüm, mida müüdi kogu maailmas. Praegugi müüakse seda parfüümi üks pudel igal kolmekümnel sekundil. Isiklikku Chanelil oli palju armusuhteid, kuid ta jäi vallaliseks. Sel aastal peaks Eesti kinodesse jõudma vähemalt üks COCO CHANELi elust pajatav film
Suure egoga ja teistega manipuleeriv mees. Tal on olnud juba seljataga mitmeid suhteid armukestega, aga nähes Emmat kui ilusaimait ja ihaldusväärsemat sihtmärki, jätab teised sinna paikka ja teeb kõik, mis võimalik, et Emma endale saada ja see tal õnnestubki. Suhe kestab neil kaua, kuni Rodolphe ära väsib sellest ja Emma pidevatest nõudmistest ja fantaasiast, kuidas nad koos Emma lapsega ära põgenevad. Pärast seda fantaasiat jätab Rodolphe Emma maha. Monsieur Lheureux - butiigi omanik, kes teab täpselt, mida keegi vajab. Kuigi enamus kaupu on suht kallid, siis annab ta palju võlgu intressiga, et hiljem seda veel suurendada jne, kuni hetkeni, mil võlgnikud kaotavad kogu oma vara. Uss-mees. Lõpuks ta ka saavutab selle eesmärgi ka Emma näol, kes koos Chales'iga laostuvad. Abbé Bournisien - kohalik preester, kes vaidleb pidevalt Hoimais'iga religioonsetel teemadel, kuigi tal endal on mingid spirituaalsed probleemid.
rõivaste ümber disainimisega.[2] Tavaliselt nimetatakse moemajasid nende asutaja järgi, kuid Josiane Maryse Pividal otsustas teha teisiti. 1983. aastal asutas ta koos oma mehega kaubamärgi ,,Lolita Lempicka" austusavaldusena Nabokovi novelli ja nende maalri Tamara de Lampicka vastu. Kui nende moemaja oli jalad alla saanud siis leidis paar, et oleks lihtsam oma nimed muuta Lolitaks ja Joseph-Marie Lempickaks.[ 2 ] Aastal 1984 avas ta koos oma mehega nende esimese butiigi Pariisis, Maraisi piirkonnas, mis osutus otsekohe väga edukaks.[2] Tema loomingu peamisteks märksõnadeks oleks müstiline, aga kirglik, diskreetne, aga enesekindel. [1] Kuigi tema looming on tihti inspireeritud 40-ndatest, suudab ta siiski üllatada oma tasakaalukusega kaasaegse ja vana vahel. Lolita sai kuulsaks oma peenelt õmmeldud kostüümidega ning ta mõjutas ka Pariisi klassikalist stiili oma värske naiselikkusega.
kuni oma surmani. Coco Chaneli esimesed riided ilmusid müügile pärast Esimest maailmasõda. Endiste ebamugavate korsettide ja mitmekihiliste seelikute asemel tutvustas Chanel kitsaid seelikuid ja avaraid jakke, mille kandmine muutus naiste seas väga populaarseks. Pärast afääri lahke ning varaka mehe (sõjaväeohvitseriga) Étienne Balson'iga ja hiljem Inglise vabrikandi Arthur Cappeliga kellega avas ta oma esimese butiigi 1913. aastal Deauville ja juba järgmise butiigi Couture House'i aastal 1915. Christian Dior Christian Dior (21 jaanuar 1905, Granville, Manche - 24 oktoober 1957) oli mõjukas prantsuse moelooja, ta on moemaja Christian Diori asutaja. Ta sündis Granville, Manche, mereäärses linnas Prantsusmaa rannikul. Perekond soovis, et temast oleks saanud diplomaat, kuid Diori huvitas vaid kunst, enamasti mood ja joonistamine. Et raha teenida, müüs ta oma moe visandid tänavatel umbes 10 senti tükk
ümbritses: pealtvaatajate rollis kuulsad vanemad ning modellidena üles astunud Naomi Campell ja Kate Moss. Ja seda muidugi tasuta! Kuigi ka ennemalt polnud Stella nimi kollasele ajakirjandusele ja brittidele võõras, asendus Stella jaoks kuulsa mehe lapse roll sel aastal ühtäkki kuulsa moedisaineri omaga. Pärast üliedukat debüüti polnud moeilmas enam inimest, kes Stella McCartney nime poleks teadnud, tema kollektsioon oli Tokio-nimelise butiigi favoriidiks ning kõiksuguseid pakkumisi tuli sõna otseses mõttes ustest ja akendest. Ometi ei niitnud üleöö saabunud edu naist jalust ning Stella jäi oma tulevikku ja ametit puudutavates otsustes väga ratsionaalseks. Ja täna võib öelda, et see on ennast kuhjaga tasunud. Kahe aasta pärast - 1997. aastal - nimetati kõigest 25aastane Stella Chloè moemaja peadisaineriks. Kuid toreda uudisega koos hakkasid levima ka jutud, et noore naise
armusid koheselt. 1953 nad ka abiellusid. Ottavio ja Rosita Missoni 2. MISSONI Pärast abiellumist avasid Ottavio koos Rositaga väikse kudumitehase Gallarateses Itaalias, mis oli kodukohaks Rositale. Nad hakkasid ise masinatega kudumeid tegema. Ottavio oli kolorist ja mustri disainer ning Rosita vastutas lõigete ja kujunduse eest. Kumbki tegi omaloomingut ja Missoni bränd oli loodud. Nad hakkasid pürgima moeartiklitesse, kasutamata oma butiigi või mingit muud nime. rõivaartiklites ajakirjandues said nad tundmatuna juurdepääasu moemaailma. Nad pakkusid oma disaine kaubamajadele Milanos, kus esimest korda 1958 aastal said vaateakendele Missoni nimelised vertikaalsete triipudega pluuskleidid. Ottavio ja Rosita kogemusi ja teadmisi hakkati rakendama spordirõivastuse disainimisel ja tootmisel. See aitas suuresti kaasa spordirõivastuse arengule Itaalias ja oli väljakutseks Ameerika tööstustele. Nelja aasta
Suure egoga ja teistega manipuleeriv mees. Tal on olnud juba seljataga mitmeid suhteid armukestega, aga nähes Emmat kui ilusaimait ja ihaldusväärsemat sihtmärki, jätab teised sinna paika ja teeb kõik, mis võimalik, et Emma endale saada ja see tal õnnestubki. Suhe kestab neil kaua, kuni Rodolphe ära väsib sellest ja Emma pidevatest nõudmistest ja fantaasiast, kuidas nad koos Emma lapsega ära põgenevad. Pärast seda fantaasiat jätab Rodolphe Emma maha. Monsieur Lheureux - butiigi omanik, kes teab täpselt, mida keegi vajab. Kuigi enamus kaupu on suhteliselt kallid, siis annab ta palju võlgu intressiga, et hiljem seda veel suurendada jne, kuni hetkeni, mil võlgnikud kaotavad kogu oma vara. Lõpuks ta saavutab selle eesmärgi ka Emma näol, kes koos Charles'iga laostuvad. I osa Charles Bovary sündis suhtelisel vaesesse perre. Ta tuli koheselt amme juurde anda, kui koju tagasi toodi hellitati ta ära. Vanematel polnud raha last riigikoolis harida. Poiss leidis endale
kõik millegipärast Boyks kutsusid. Coco ja Boy suhe kestis kümme aastat. Sellest suhtest räägiti nii mõndagi: ühed väitsid, et Coco vedas meest ninapidi, sest vajas kaupluse avamiseks raha, teised arvasid, et paari tunded on siirad, kuid Boy vanemad ei luba aadlimehel õmblejannaga abielluda. Tõsi on, et oma esimese butiigi3 avas Coco armsama rahadega 1910. a Pariisis aadressil 31, rue de Cambon. Paremat asukohta on Valguse Linnas raske leida: kohe hotell Ritzi 4 taga. Butiigi nimeks sai CHANEL MODES ja alguses müüdi seal üksnes daamide peakatteid. Varsti avati samasugused poekesed Deauville'is5 ja Biarritzis6. Kõige kuumemal suvitushooajal demonstreeris ostjatele peakatteid perenaine ise. Tema poed olid väga edukad. Ärimehed ja pankurid saatsid meelsasti oma daame külaskäigul Chaneli butiiki, peaasi et saaks vahetada paar sõna preili Cocoga. Mitte üksnes Gabrielle'i kätega vormitud peakatted, vaid ka ta ise oli nõutud
annaabi.ee 
