spring, grasses and trees are green.) Karai Senry 1750ndatel tõusis esile senry ehk koomiline haiku. Luulestiil sai nime Karai Senry (1718- 90) järgi, kelle kogutud luuletustest alguse saanud sarikogumik Haif yanagidaru (pajust tünn, 1765, kokku 167 kogumikku) tekitas palju furoori. See oli esimene kord, kus mae-ku jäeti kõrvale ning tsuke-ku`d käsitleti kui eraldiseisvat värssi. Naljaluule, (count the number of hairs in his masters nostrils) :D :P :D Yosa Buson (17161783) 1766a. Moodustas koos Taigi, Shha jt. Sankasha haikai luuleringi. 1773a. andis tema koolkond välja mitu luulekogumikku: Akegarasu ja Zoku akegarasu. Oma tipu luules saavutas Buson 1777, mil valmis Shunp bateikyoku, mis kirjutatud jaapani ja hiina luulet kombineerides. Tema üks ideaale nii maali- kui luulekunstis oli rizoku. Tema idee oli vabalt ringi liikuda elegantsi ja kujutluste maailmas. Kuu on hägune kumma see konn sassi sulpsas taeva või tee Kobayashi Issa
Selle koolkonna meistrid kaunistavad Momoyama ajal värvikate maalidega paleede interjööre ja seinasirme, kasutades ka kulda. 17. sajandil lõid oma maali- ja tarbekunstilaadi Hon'ami koetsu (s. 1558), Tawaraya Sotatsu (17. saj I pool) ja Ogata Korin, nad lähtusid peamiselt Tosa koolkonnast, kuid võtsid üht-teist ka Kano koolkonnalt. 18. sajandi keskpaigas panid Hiina kunstniku shen Nanpini (elas 2 aastat Jaapanis) jäljendajad Ikeno Taiga (1723- 1776) ja Yosa Buson (1716- 1783) aluse bunjinga (õpetlaste maalikunst) koolkonnale, mis elustas ühevärvilise maastikumaali traditsiooni. Samaaegselt tegutses naturalistlik koolkond, mille rajaja oli Maruyama Okyo (1733- 1795). Tema järgijaist maalis Mori Sosen (1747- 1821) peamiselt hirvi ja ahve ning Ganku (1745- 1806) tiigreid. Tokugawa ajastule andis ilme põhiliselt ukiyo-e koolkond, mis algselt viljeles ühevärvilist ja koloreeritud puugravüüri (Hashikawa Moronobu, Okumura Masanobu). 18
traditsiooniga. Selle koolkonna meistrid kaunistavad Momoyama ajal värvikate maalidega paleede interjööre ja seinasirme, kasutades ka kulda. 17. sajandil lõid oma maali- ja tarbekunstilaadi Hon'ami koetsu (s. 1558), Tawaraya Sotatsu (17. saj I pool) ja Ogata Korin, nad lähtusid peamiselt Tosa koolkonnast, kuid võtsid üht-teist ka Kano koolkonnalt. 18. sajandi keskpaigas panid Hiina kunstniku shen Nanpini (elas 2 aastat Jaapanis) jäljendajad Ikeno Taiga (1723- 1776) ja Yosa Buson (1716- 1783) aluse bunjinga (õpetlaste maalikunst) koolkonnale, mis elustas ühevärvilise maastikumaali traditsiooni. Samaaegselt tegutses naturalistlik koolkond, mille rajaja oli Maruyama Okyo (1733- 1795). Tema järgijaist maalis Mori Sosen (1747- 1821) peamiselt hirvi ja ahve ning Ganku (1745- 1806) tiigreid. Tokugawa ajastule andis ilme põhiliselt ukiyo-e koolkond, mis algselt viljeles ühevärvilist ja koloreeritud puugravüüri (Hashikawa Moronobu, Okumura Masanobu). 18
annaabi.ee 
