Skandinaavias, sama võib öelda ka mustlas keele kohta (näiteks vlakhi keel) kes on ohustatud Euroopa valitsuste vaenulike suhtumise tõttu. Kagu-Aasias, Hiinas, Taiwanis ja Jaapanis kõneldakse umbes 145 keelt, mida peetakse ohustatuks. Aafrikas on mitmekeelsus kujunenud normiks. Palju põlisaafriklased kõnelevad viit-kuut keelt lisaks oma hõimu keelele. Siiski on väiksemad keeled ohustatud nende võimsamate naabrite poolt. Khoisani keelkond, kuhu kuuluvad hotentoti ja busmani keeled, on peaaegu täielikult hävinud kõnelejate vähesuse tõttu. Okeaanias on paljud keeled Paapua Uus-Guineas ohus seal populaarsust võitva kahe pidzini keele tõttu. Kõige rohkem on keeli hävinud ilmselt Austraalias, kus kunagi kõneldud 250 aborigeenide keelest on säilinud ainult vähesed (näiteks tabukeeled). Umbes seitsmekümne viiest kaugel põhjas kõneldavst keelest on peaaegu kõik mingil määral ohustatud.
Jahirelvadeks odad, viskenuiad ja mürgistatud nooltega vibud. Kokku on neid umbes 60 000 inimest. Busmanid on elanud kõrbes sajandeid ning elavad praegugi nii nagu nende eellased tuhandeid aastaid tagasi. Busmanite kehakate piirdub napi nahkpõllega. Nad kütivad ulukeid ja korjavad kõike mis söödav, enamasti metsikute puude vilju, pähkleid, marju, metsikuid arbuuse, vahest ka putukaid või jaanalinnu- ja kilpkonnamune. Busmani jahimees võib sageli joosta päevade kaupa uluki kannul, enne kui tal õnnestub teda mürgitatud noole või odaga tabada. Busmanid suudavad seda, mida ei suuda ükski kõrbeloom ega lind. Nad võivad jääna kõrbe isegi rängaks põuaajaks, mil iga elusolend püüab sealt lahkuda. Nad oskavad leida sügavale liivalasu alla savikihtide vahele pidama jäänud vett, torgates pillirootoru veeläätseni ja imedes vee suhu, kust see tühja jaanalinnumunasse lastakse. Auk munakoores suletakse
primitiivset kultuuri. Ekspeditsioonid olid olemuselt kompleksekspeditsioonid. Busmanid (kalahari kõrbes) on üks enim uuritud rahvaid antropoloogide poolt. Ekspeditsiooni põhituumiku moodustasid Laurence Marshall; Lorna Marshall; John & Elisabeth Marshallid. Ekspeditsiooni toetas osaliselt ka Harvard. Marshall oli ise ka väga jõukas. Eesmärk minna Kalahari kõrbesse kadunud tsivilisatsiooni otsima/uurima. Otsustasid otsida kontakti mõne busmani grupiga. Esimesel reisil käis kahekesi oma poja Johniga. Kokku tegid 8 ekspeditsiooni 11 aasta jooksul. Algselt tahtsid uurida loomi kuid ei saanud, sest see oleks eeldanud oskusi. Lorna võttis ülesandeks etnograafilise kirjeldamise loomise. Johni ülesandeks oli filmida. Elisabeth käis veel ülikoolis. Tulemused olid üllatavalt head, kuna tegemist oli amatööridega. Lorna kirjutatud artiklid busmanide
annaabi.ee 
