pääses kreiskooli. Kolme aasta pärast lõpetas ta selle. Peale kooli hakkas Eduard Vilde aega veetma lugemise ja teatris käimiseks. Luges enamasti välismaa autorite teoseid. Eesti kirjandusest luges ta vaid ajalehti. Nii õpis ta eesti kirjakeele ära. Ning ta hakkas tegelema kirjutamisega. 1882. aastal valmis ta esimene jutt "Kurjal teel". 1883. aastal sai ta ajalehe "Virulase" töötajaks. Elas Karjakülas vanemate juures. Keilas tutvus Eduard Vilde August Buschiga, kes oli hiljem tema raamatute kirjastaja. Samamoodi ka J. H. Vahtrikuga. 1887. aastal tegi Vilde katse omandada Tartu "Postimeest". Kuid see ei tulnud välja kuna ta lihtsalt ei viitsinud seda toimetada. Tagantjärele nimetab autor seda katset hulljulguseks. Pärast seda asus Eduard Vilde töötama "Revalsche Zeitung"´isse. Seal töötas ta poolteist kuud ning siis kolis Riiga, kus ta sai "Zeitung für Stadt und Land"´i liikmeks. Riias kohtus ta Antonie Gronau`ga
kreiskooli (tänapäeva VHK Gümnaasium). Kolme aasta pärast lõpetas ta selle. Peale kooli hakkas Eduard Vilde aega veetma lugemise ja teatris käimise abil. Luges enamasti välismaa autorite teoseid. Eesti kirjandusest luges ta vaid ajalehti. Nii õpis ta eesti kirjakeele ära. Ning ta hakkas tegelema kirjutamisega. 1882. aastal valmis ta esimene jutt "Kurjal teel". 1883. aastal sai ta ajalehe "Virulase" töötajaks. Elas Karjakülas vanemate juures. Keilas tutvus Eduard Vilde August Buschiga, kes oli hiljem tema raamatute kirjastaja. Samamoodi ka J. H. Vahtrikuga. 1887. aastal tegi Vilde katse omandada Tartu "Postimeest". Kuid see ei tulnud välja kuna ta lihtsalt ei viitsinud seda toimetada. Tagantjärele nimetab autor seda katset hulljulguseks. Pärast seda asus Eduard Vilde töötama "Revalsche Zeitung"´isse. Seal töötas ta poolteist kuud ning siis kolis Riiga, kus ta sai "Zeitung für Stadt und Land"´i liikmeks.
Kolme aasta pärast lõpetas ta selle.Peale kooli hakkas Eduard Vilde aega veetma lugemise ja teatris käimise abil. Luges enamasti välismaa autorite teoseid. Eesti kirjandusest luges ta vaid ajalehti. Nii õpis ta eesti kirjakeele ära. Ning ta hakkas tegelema kirjutamisega. 1882. aastal valmis ta esimene jutt "Kurjal teel". 1883. aastal sai ta ajalehe "Virulase" töötajaks. Elas Karjakülas vanemate juures. Keilas tutvus Eduard Vilde August Buschiga, kes oli hiljem tema raamatute kirjastaja. Samamoodi ka J. H. Vahtrikuga.1887. aastal tegi Vilde katse omandada Tartu "Postimeest". Kuid see ei tulnud välja kuna ta lihtsalt ei viitsinud seda toimetada. Tagantjärele nimetab autor seda katset hulljulguseks. Pärast seda asus Eduard Vilde töötama "Revalsche Zeitung"´isse. Seal töötas ta poolteist kuud ning siis kolis Riiga, kus ta sai "Zeitung für Stadt und Land"´i liikmeks.Noores eas oli Vildel palju tõuse ja mõõnu rahalises mõttes
Kolme aasta pärast lõpetas ta selle. Peale kooli hakkas Eduard Vilde aega veetma lugemise ja teatris käimise abil. Luges enamasti välismaa autorite teoseid. Eesti kirjandusest luges ta vaid ajalehti. Nii õpis ta eesti kirjakeele ära. Ning ta hakkas tegelema kirjutamisega. 1882. aastal valmis ta esimene jutt "Kurjal teel". 1883. aastal sai ta ajalehe "Virulase" töötajaks. Elas Karjakülas vanemate juures. Keilas tutvus Eduard Vilde August Buschiga, kes oli hiljem tema raamatute kirjastaja. Samamoodi ka J. H. Vahtrikuga. 1887. aastal tegi Vilde katse omandada Tartu "Postimeest". Kuid see ei tulnud välja kuna ta lihtsalt ei viitsinud seda toimetada. Tagantjärele nimetab autor seda katset hulljulguseks. Pärast seda asus Eduard Vilde töötama "Revalsche Zeitung"´isse. Seal töötas ta poolteist kuud ning siis kolis Riiga, kus ta sai "Zeitung für Stadt und Land"´i liikmeks.
annaabi.ee 
