.........................................................................................................6 1.5.Turism...............................................................................................................7 2.BURUNDI MAJANDUS...........................................................................................8 2.1.Majanduse üldnäitajad......................................................................................8 2.2.Põllumajandus ja tööstus Burundis...................................................................9 2.3.Import ja eksport Burundis...............................................................................9 KOKKUVÕTE...........................................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................................11 SISSEJUHATUS
2011. aasta järgi elas 10,9% kogu Burundi rahvastikust linnades. Enamik sellest protsendist elab Burundi pealinnas, neid on 605 000. 1.10 Linnad ja linnastumine Burundi koosneb 17. provintsist. Enamik Burundi rahvastikust elab linnades ja linnastumine jätkub. Kaart koos provintside ja linnadega on lisas. Seal on juures ka kümne suurema linna nimed ja rahvaarvu nendes linnades. Need arvud pärinevad aastast 2010 ning on reastatud kahanemise järjekorras. (Lisa 3) 1.11 Keeled Burundis on kaks ametlikku riigikeelt, nendeks on rundi ja prantsuse keel. On ka kolmas keel Swahili mida räägitakse Tanganyika järve ääres ning veel ka pealinna Bujumbura ümbruskonnas. Seda kasutatakse peamiselt kaubanduskeelena. 4 1.12 Etniline koosseis Burunid on rahvusete poolest väga mitmekesine. Kõige suurem protsent elanikest on hutid ja nimelt 85 %. Tutsid moodustavad burundi rahvastikust 14 %. Ülejäänutest on moodustavad
8 Kasutatatud materjalid...................................................5 1 2.Majandus 2.1 Sissejuhatus Referaadi teises osas tutvustan Burundi majandust. Käesolevas töös annan ülevaate nii Burundi SKT-st kokku kui ka ühe inimese kohta. Veel kirjutan loodusressurssidest, energeetikast, impordist ja ekspordist ning paljust muust. 2 2.2 Loodusressursid Maavaradest leidub Burundis nt. kulda, plaatinat, tinamaaki, vaske, turvast, fosforiiti ja palju muud. Veel leidub Tanganjika järve all ja Rusizi jõe orus naftat, kuid seda ei ole veel kasutusele võetud. Sealsed maavarad on väga hästi kaardistatud. Burundis on head põlluharimise ja karjakasvatuse võimalused ning ühtalsi ka väga hea hüdroenergia tootmise võimalus. 2008. aasta seisuga on maakasutus enamuse osast põllumajandus ja mitmeaastased rohumaad- mõlemad 35,0%
(Geonarva, 2010) Püramiid näitab Burundi erinevate vanuserühmade jaotust soo kaupa rahvastikus. Alumine rida näitab rahvastiku osa protsentides ja vasakpoolne näitab vanust. 7 ETNILINE KOOSSEIS, KEELED JA RELIGIOON Umbes 85% elanikest on hutud, umbes 14% tutsid ja ülejäänutest on enamik pügmeede hulka kuuluvad batvad ehk tvaad. Tutsid on traditsiooniliselt kontrollinud sõjaväge ja valitsust. Põliselanikud on batvad. Burundis elab ka umbes 3000 eurooplast ja 2000 lõuna-aasialast. Ametlikud keeled on rundi ja prantsuse keel, kuigi kõneldakse ka suahiili keelt. Rahvastikust 65% on katoliiklased, 26% protestandid, 5% tunnistavad Aafrika põlisusundeid, 3% on moslemid. Ateiste on 1%. 8 SUUREMAD LINNAD Suurim linn on pealinn Bujumbura. Nimi Rahvaar v 1 Bujumbura , Bujumbura
Need sündmused võivad olla graafikus oleva joone ebastabiilsuse põhjustajateks. Kongo keskmine rahvastiku tihedus on 34.83 inimest ruutkilomeetri kohta. Kongo DV rahvastiku tihedust naabritega võrrelda on raske, kuna riik on ümbritsetud väga erinevate riikidega, millel on vägagi erinevad rahvastiku tihedused: Kesk-Aafrika Vabariigis 7.1 in/km2, Lõuna-Sudaanis 13.33 in/km2, Ugandas 157.1 in/km2, Rwandas 445 in/km2, Burundis 401.6 in/km2, Tansaanias 47.5 in/km2, Angolas 20.69 in/km2, Sambias 17.2 in/km2 ja Kongo Vabariigis 12.8 in/km2. Kongo rahvastiku paiknemist iseloomustab hästi järgnev kaart. Sellelt on näha, et Kesk-Kongo vihmametsadega kaetud alad on väga