Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"burdoonpillid" - 3 õppematerjali

Muusika ajalugu
5
pdf

Muusika ajalugu

varajane pronksiaeg riiklus, varanduslik kihistumine kasutusel kiri, ülestähendused vaimsetest väärtustest esimene noodikiri Kreekas noodikiri oli vokaali ja instrumentaali jaoks eraldi muusikalised tööd filosoofidelt: Platon, Aristoteles, Pythagoras muusika ­ kosmoloogia ­ maailmakorraldus seos matemaatika ja astronoomiaga sakraalarvud 5 ja 7 helilaadid 5- ja 7-astmelised keelpillid, aukudega puhkpillid, löökpillid ühehäälne muusika, juhuslik mitmehäälsus burdoon, burdoonpillid: topeltaulos/topeltsalmei improvisatsioon kutselised muusikud naismuusikud ehk leviidid (templites) religioosne puhastus- ja kasvatusvahend lisaks rituaalidele rikaste meelelahutuseks Mesopotaamia. Sumerid esimesed tekstid tunti kvindiringi muusikaline tõendusmaterjal: pillid ikonograafia (pitserid) mõjutasid Vana-Kreeka ja Vana-Rooma muusikat kirjutati savitahvlitele muusikapraktikast Mesopotaamia vallutajad: amoriidid, tähtsaim linn babülon

Ajalugu → Muusikalugu
2 allalaadimist
Muusikaajalugu konspekt
3
docx

Muusikaajalugu konspekt

Muusika ajalugu Muusika algus: Leviidid ­ kutselised templimuusikud (naissoost) Kultuspillid ­ pillid, mis olid jumalatega seotud. Lüüra ­ Apolloni pill Heterofoonia ­ juhuslik mitmehäälsus. Burdoon ­ meloodiaga kaasnev pidev heli (burdoonpillid). Egiptuse muusika: · Pidulik, väärikas, Araabia mõjutused, templirituaalid. Sistrum ­ Isise pill, käristi. Lauto ­ 2-keelne pill. · Aasta mõjutustel tuli trompet ja Aulos ­ salmei, oboe esivanem. · Süürias eelistati lärmakat muusikat, löökpille · Babüloonias tähtis muusikateooria, avastati intervallid. Intervall ­ muusikalise heli helikõrguste vahe · Muusika oli meelelahutusliku iseloomuga Vana-Kreeka:

Muusika → Muusikaajalugu
38 allalaadimist
Muusika muinasajal ja vanaajal
6
doc

Muusika muinasajal ja vanaajal

maailmakorraldust. Nimetused, mõisted seotud taevakehade nimetustega. 2) Sakraalarvud 5, 7 3) Sellest lähtuvalt on kultuurrahvaste muusika aluseks 5, 7 astmelised helilaadid. 4) Ka keelpillid 5, 7 keelega. 5) Valdavalt on tegemist ühehäälse muusikaga, vahel juhuslik mitmehäälsus e. heterofoonia. (Lauljal üks viis, pillimängijal teine) 6) Või pillist tulenev mitmehäälsus, vanadel rahvastel burdoonpillid Burdoon on meloodiaga kaasa liikuv madal v. kõrgem heli. 7) Musitseeriti noodikirja tundmata, kui oli siis sellest aru ei saada, kas oli märkide, konksude süsteem. 8) Noodikiri ­ kreeklastega, vokaalile, instrumentaalile 9) Algeliselt noodikirjaalusel suur improvisatsioon. Vabadus nagu taheti nii tehti. 10) Muusika oli kui religioosse puhastamise vahend (kujutas) 11) Oluline koht, vahend kasvatuses 12) Muusikaareng sakraalmuusikast ilmalikku

Muusika → Muusikaajalugu
43 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun