Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"bunud" - 4 õppematerjali

Anindiljakva keel
5
docx

Anindiljakva keel

Anindiljakva keel ­ Austraalia ürgne keel 1. Nimi ­ eesti keeles anindiljakva keel, inglise keeles palju erinevaid nimetusi (kõige tuntumad on Anindilyakwa language ja Enindhilyagwa language). 2. Keelkond gunvingu keelkond 3. Piirkond ­ Austraalia põhjarannikul Arafura meres asuvas Carpentaria lahes. Täpsemalt lahe lääneservas paiknevas Groote Eylandt saarel (pildil märgitud). 4. Kõnelejate arv ­ Kõnelejaid on 1240. UNESCO andmetel on tegemist kergelt ohustatud keelega. 5. Numbrid ­ 1. awilyaba / awiaba/ 2. ambiyuma /ambima ~ ambima/ 3. abiyakarbiya /abijakabija/ 4. abiyarbuwa / abijabuwa ~ abijabuwa/ 5. amangbala /amabaa/ 6. amangbala awilyaba / amabaa awiaba/ 7. amangbala ambiyuma / amabaa ambima ~ ambima/ 8. amangbala abiyakarbiya / amabaa abijakabija/ 9. amangbala abiyarbuwa / amabaa abijabuwa ~ abijabuwa/ 10. ememberrkwa / mmbka/ 6. Näiteid keelest takuwarrkuwarrka ämblik lhapwirrkwi nägu arngarngka si...

Keeled → Keeleteadus
9 allalaadimist
Rahvastuku etniline struktuur
7
pptx

Rahvastuku etniline struktuur

le vinuma d: his pa a nia ke e l (ligi 330 mln in), s a ks a ke e l (100 mln), inglis e ja ita a lia ke e l (60 mln). Inglis e ke e l on ma a ilma s 320mln inime s e le e ma ke e le ks . Viima s te l s a ja ndite l võib ke e lte a re ngus tä he lda da ka ht te nde nts i. 1. S e os e s ra hva s te kujune mis e ga ja uute kirja ke e lte loomis e ga on muutunud s ugula s ke e lte ja -murre te piirid. 2. P a ljud vä ike ke e le d või -ke e lkonna d on hä ä bunud mõne s uurke e le s urve l. S õltuva lt e tnilis te piiride ja riigipiiride ka ttuvus e s t e ris ta ta ks e riige jä rgmis e lt: 1. Ühe ke e ls e d riigid, kus üks ra hva s moodus ta b üle 90% ra hva s tikus t, nt (Is la nd, Ta a ni, J a a pa n). 2. Ka ks ke e ls e d riigid, nt (Be lgia , S oome , Ka na da ). 3. P a ljuke e ls e d riigid, nt (India , US A, Ve ne ma a ). Kire va e tnilis e , e riti re ligioos s e koos s e is uga riikide s või muude s piirkonda de s

Geograafia → Geograafia
8 allalaadimist
Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel
82
pdf

Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel

1 Seega on venelased üks suuremaid osakultuure tänases Eesti ühiskonnas. Käesoleva bakalaureusetöö peamine eesmärk on viia läbi võrdlev analüüs eestlaste ja Eestis elavate venelaste matmiskombestikust tänapäeval. Autor uurib kahe rahvuse matusekombestiku ühiseid ja erinevaid jooni, eeldades, et hoolimata erinevast religioossest taustast toimub tänases sekulariseeruvas maailmas tavade ja kommete ühtlustumine. Uurimisülesannete hulka kuulub lisaks säilinud või hääbunud matuserituaalide ja kommete kirjeldamisele ka matusekommete muutusi tinginud asjaolude laiema kultuuritausta avamine. Oma uurimustöös analüüsin ka Tallinna kalmistute hauakivide sümboolikat. Hauakivide graveering on kunst, mis alistub ajale. See muutub samuti ajas nagu näiteks keel, tavad ja mood. Püüan tõlgendada hauaplaatide traditsiooniliste sümbolite tähendust eelkõige mütoloogiliste, folkloristike ja usundiliste aspektide kaudu.

Muu → Humanitaarteadused
147 allalaadimist
Juhtimise alused
161
pdf

Juhtimise alused

Viimane võimaldab tagada keskmisest kõrgema elustandardi pensionieas ning sõltub sellest, kui pika aja jooksul ja kui suuri sissemakseid pensionifondi tehakse. Ka Eesti ettevõtted on hakanud soodustama vabatahtlikku pensionikogumist ehk nn kolmanda pensionisambaga ühinemist, suuren-dades vastavate töötajate põhitasu mõne protsendi võrra. Seetõttu on mitmed ettevõtted küll kaalunud pensionikindlustuse raken-damist, kuid on Eesti seadusandlust arvestades sellest siiski loo-bunud. Levinud on ka mitmesugused muud kindlustuspaketid (elu-, õnne-tusjuhtumi-, reisikindlustus- jt kindlustused) organisatsioonile olulistel või ohtlikes töölõikudes töötavatele töötajatele. Mõnikord kindlustatakse töötajaid ametialase (arstid, notarid, audiitorid jt) või üldise (ehitajad, autojuhid jt) tsiviilvastutuse eest, millega korvatakse isiku- ja varakahjud kolmandatele isikutele, st neile, kellele või-dakse kahju tekitada.

Majandus → Juhtimine
301 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun