Selle koolkonna meistrid kaunistavad Momoyama ajal värvikate maalidega paleede interjööre ja seinasirme, kasutades ka kulda. 17. sajandil lõid oma maali- ja tarbekunstilaadi Hon'ami koetsu (s. 1558), Tawaraya Sotatsu (17. saj I pool) ja Ogata Korin, nad lähtusid peamiselt Tosa koolkonnast, kuid võtsid üht-teist ka Kano koolkonnalt. 18. sajandi keskpaigas panid Hiina kunstniku shen Nanpini (elas 2 aastat Jaapanis) jäljendajad Ikeno Taiga (1723- 1776) ja Yosa Buson (1716- 1783) aluse bunjinga (õpetlaste maalikunst) koolkonnale, mis elustas ühevärvilise maastikumaali traditsiooni. Samaaegselt tegutses naturalistlik koolkond, mille rajaja oli Maruyama Okyo (1733- 1795). Tema järgijaist maalis Mori Sosen (1747- 1821) peamiselt hirvi ja ahve ning Ganku (1745- 1806) tiigreid. Tokugawa ajastule andis ilme põhiliselt ukiyo-e koolkond, mis algselt viljeles ühevärvilist ja koloreeritud puugravüüri (Hashikawa Moronobu, Okumura Masanobu). 18
Oritaku shiba no ki (1717?) on kolme osaline autobiograafia. Hattori Nankaku, (1683-1759) Tokugawa Nii kanshi poeet kui nanga maalija. 1724a. Andis välja Tang luule antoloogia Tangshi wuan (Tshisen). Nankaku sensei tka no sho (1725). Nõuab, et kirjanik peab püüdma tagasi minna mineviku keele elegantsi (ga) juurde. Möödunud aja elegantsini on võimalik jõuda õigeid mudeleid imiteerides. Gion Nankai, (1677-1751) Tokugawa Bunjin, kanshi poeet, nanga maalija ja üks jaapani bunjinga alusepanijatest. Läbi oma luule, maalide ja kalligraafia püüdis ta aga esteetilise ja kaasaegse maailma võimalikult lahus hoida. Shigaku hgen (1763). Annab edasi oma vaateid Hiina luulele, eriti aga elegantsi (ga) ja tavapärasuse (zoku) teemal. Populaarkirjandus Ejima Kiseki (1677-1736) Tokugawa Sidus end a.1699Hachimonjiya kirjastusega. Kirjastus sai tänu Ejima`le nii tuntuks, et kõiki ajavahemikul 1700-67 ilmunud raamatuid hakati hachimonjiya- bon`ideks
Selle koolkonna meistrid kaunistavad Momoyama ajal värvikate maalidega paleede interjööre ja seinasirme, kasutades ka kulda. 17. sajandil lõid oma maali- ja tarbekunstilaadi Hon'ami koetsu (s. 1558), Tawaraya Sotatsu (17. saj I pool) ja Ogata Korin, nad lähtusid peamiselt Tosa koolkonnast, kuid võtsid üht-teist ka Kano koolkonnalt. 18. sajandi keskpaigas panid Hiina kunstniku shen Nanpini (elas 2 aastat Jaapanis) jäljendajad Ikeno Taiga (1723- 1776) ja Yosa Buson (1716- 1783) aluse bunjinga (õpetlaste maalikunst) koolkonnale, mis elustas ühevärvilise maastikumaali traditsiooni. Samaaegselt tegutses naturalistlik koolkond, mille rajaja oli Maruyama Okyo (1733- 1795). Tema järgijaist maalis Mori Sosen (1747- 1821) peamiselt hirvi ja ahve ning Ganku (1745- 1806) tiigreid. Tokugawa ajastule andis ilme põhiliselt ukiyo-e koolkond, mis algselt viljeles ühevärvilist ja koloreeritud puugravüüri (Hashikawa Moronobu, Okumura Masanobu). 18