rajas Vene õigusajaloo koolkonna (Solovjov jt). Õppis Göttingenis. Huvitus Vene riigi rajamisest, eriti selle õigusajaloolistest aspektidest, uuris seda kuni kaasajani välja - sai Venemaal väga tugeva respekti, rajas oma õigusajaloo koolkonna. Alates 1810 oli TÜ õppejõud. 1818-30 (surmani) oli TÜ rektor, ülikooli õitseaeg. Tegutses nii ajaloolase kui ka õigusteadlasena, seega eeskujuks paljudele, n Bungele. Lisaks Vene õigusajaloole uuris ka Balti provintside omi, aga sellega suurt tunnustust ei saanud. Friedrich Kruse- hakkas TÜ ajalooprofessoriks siis, kui Ewersist sai õigusprofessor. Huvitus antiigist ja keskajast; püüdis uurida muinasaega Baltikumis, aga ta tööd eriti hea tasemega polnud. Samuti arvas arheoloogiliste leidude põhjal, et Eesti esmaasukad olnud germaanlased (=sakslased). Seetõttu läks eestlastega (Faehlmann jt) tülli.
Saksa arhiivis juhtus nii, et keegi ajas sassi. Heal tasemel ajaloolasel peab olema hea fantaasia, peab oskama allikaid otsida. Oswald Schmidt-baltisaksa õigusteadlane. Tartu Ülikooli professor, Saaremaal sündinud. Ta oli väga enesekriitiline, juristina väga hõivatud. Tema õnnetus oli selles, et tema tippaeg langes sellele, kui Peterburis oli võim, mis tegeles sellega, et saksakeelne teaduskond kinni panna, ei saanud teha palju vastupidiselt Bungele, kes sai teha palju. Tegeles iga päev põhimõtteliselt ülikooli advokaadina ja pidas ka loenguid ja siis suri ära Sõbrad märkasid, et ta pole kaua aega kirjutanud, asju kirju pannud, aga õnneks sõbrad Läänemaa kubermangude õigusajalugu, sest ta ise ei kirjutanud, lihtsalt polnud aega. Tuleb Eesti vabariik. Toimub eesti keele kui teaduskeele konverents. Juura õiguskeel peaks olema alus õiguskeelele ja poliitilisele keelele. Nähti vaeva, et saaks rääkida õiguskeelt eesti keeles
esmakordselt omaette haigusena skisofreeniat (1896). Võibolla Tartule tunnustust toonud metoodilisest eesrindlikkusest lähtuvalt seisneb Kraepelini panus aga ka eksperimentaalsete meetodite rakendamise introdutseerimises psühhiaatriasse. Kraepelin tundis huvi psüühika mõjutamise vastu ravimitega ning arendas farmakoloogilist uurimistööd vastavas vallas. Alkoholi mõju uurimisel saab ka Kraepelinist (lisaks G. Bungele) üks Tartuga seotud meditsiinilise karskusliikumise eestkõnelejatest. Kraepelin oli paraku ka (negatiivse) eugeenika ning Saksa arstiteaduses 20. sajandi alul kujunenud reaktsioonilise suuna esindaja. Kirjeldage arstiteaduse mõju eestluse kujunemisele (teema leiab käsitlemist edaspidi ka teistes peatükkides) Ülikooli arstiteaduse mõju on olnud oluline kohalike rahvaste eneseteadvuse kujunemisel.
annaabi.ee 
