SISUKORD: SISSEJUHATUS 3 ASIAN KUNG-FU GENERATION 4 MOODUSTAMINE JA INDIE VÄLJASTAMINE (1996-2002) 4 HKAI AMPLIFIER JA KIMI TSUNAGI FIVE M (20022004) 5 FANCLUB (2005-2006) 6 FEEDBACK FILE (2006-2007) 7 TAGASI TÕMBUMINE JA WORLD WORLD WORLD (2007-2008) 7 SURF BUNGAKU KAMAKURA (2008-2009) 8 MAGIC DISK JA PARIM ALBUM (2009- TÄNASENI) 8-9 KOKKUVÕTE 10 LISAD 11 1. ASIAN KUNG-FU GENERATION 11 2. STUUDIO ALBUMID 12-13 KASUTATUD KIRJANDUS 14 SISSEJUHATUS Kasutasin referaadi valmistamiseks Internetti
Nende autorite ühisnimetajaks on kirjeldavate sündmuste moraalse sisu eitamine. Neile oli olulisem pigem vorm, kui sisu. Vormiliselt oli nende tekstidele tüüpiline kolmandas isikus jutustamine, seda vast eelkõige vastandumaks naturalistide ja mina-romaanide mina-kangelasele. Selle asemel, et kirjeldada, mis toimus peategelase mõtetes, kirjeldati sageli hoopis tähtsusetuid kõrvalseiku.) 19)Mida iseloomustab sõjajärgne proosa? Sengo bungaku (sõjajärge kirjandus). Kohe pärast sõda toimus kiire kirjanduse tõus, sest sõjaaegne tsensor ja piirangud võeti maha. Bundani`d elavnesid taas ning avalikkuse ette ilmusid mitmed kirjandusajakirjad nagu Kindai bungaku ja Shin nihon bungaku. Tollane kirjandus paljuski mässav ja muutustealdis. Bundan`ide taastamine tähendas ühtlasi ka, et uute kirjanike esiletõus hakkas olenema Akutagawa kirjanduspreemiast. 20)Milline on üldjoontes uuem luule?
nende pere ja sõpru. Tõe jutustamise tähtsuse tõttu muutus lugu kohati ekstreemseks. 22)Shishsetsu (watakushi-shsetsu), mina-romaan, Väljend shishsetsu tuli käibele 1920ndate lõpus, määramaks eelkõige autobiograafilisi tekste. 23)Shinkankaku-ha Uussensualism, liikumisele, millele pandi alus a1924. Sündmuste moraalse sisu eitamine, olulisem pigem vorm kui sisu. Kolmandas isikus jutustamine (nagu tähtsusetu kõrvalseisja). 24)sengo bungaku - sõjajärgne kirjandus, Hilisem Shouwa (1945-75) (on kirjas lähemalt ''mida iseloomustab sõjajärgne proosa :P 25)jiyshi (shintaishi)- vabavärss
(1892-1964) varasem Shwa kirjandus Alustas oma kirjanduslikku karjääri tõlkimisega, kuid proovis kätt ka luule alal. Tema esimesed märkimisväärsed tekstid olid Supein inu no ie (1917) ja Den`en no yutsu (1918). Tema arvates modernsel kirjandusel neli joont: naturalism, mis kirjeldab asju nii nagu nad on; hedonism, mis kirjanduses esindab sensuaalset dekadentsi; detektiivsus; uusklassitsism, mille abil autor vaatab sügavale oma karakteri hinge. Peale sõda kirjutas Kindai nihon bungaku tenb, mis on kriitika tollase kirjanduse pihta. Yokomitsu Riichi Tema paremad teosed on vähem kunstlikud, ning kus on näha autori enda isiklikke kogemusi. Yokomitsu esimest täispikka romaani Shanghai (1928-31) peetakse üheks klassikaliseks uussensualismi näiteks. Kikai (1930). Teksti läbib omamoodi kütkestavalt rõhuv masendus. It Sei (1905-69) It saavutas tunnustuse J.Joyce`i ja D.W. Lawrence`i tõlkijana. a1929 hakkas välja andma ajakirja Bungei reiby.
annaabi.ee 
