Soovitakse liigselt manustatud kaloritest püütakse lahti saada tahtlikult oksendades, lahtisteid või organismist vett väljaviivaid ravimeid tarvitades, rangeid dieete, nälgimist või ülemäärast füüsilist liikumist kasutades. Liigsöömisele järgneb tavaliselt masendus ja enesehalvustamine. Buliimia puhul on tõsisemad probleemid oksendamise ja lahtistite kuritarvitamise tagajärjel tekkinud kahjustused .Tavaliselt on elekrtolüütide ainevahetuse häired ,mille tagajärjel võib buliimikul esineda lihasnõrkust ,krampe ning südame rütmihäireid .Oksendamine võib kahjustada süljenäärmeid ja söögitoru ning põhjustada kõhuvalu ja iiveldust . Buliimiahaiged on tavaliselt normkaalulised. Buliimia all kannatav inimene on tavaliselt raviks paremini motiveeritud kui anoreksia häirega. Seetõttu buliimia korral ei ole haiglaravi enamasti vajalik. Vastavat ravi saanud buliimiahaige vahetu prognoos on üldiselt hea. 5-10 aasta
füüsilist liikumist kasutades. Liigsöömisele järgneb tavaliselt masendus ja enesehalvustamine. Buliimiahaiged on tavaliselt normkaalulised. Buliimik tunneb end elule jalgu jäävat ja püüab oma muret spontaanse söömisega hävitada. Sellest tekib füüsiliselt halb tunne, mis sunnib teda oksendama. Ajapikku võib iga väiksemgi suutäis toitu tema üldist ärevust nii kõrgele kruvida, et ta peab ruttu kusagile end tühjendama jooksma. Helju Vasara sõnul on buliimikul vastupandamatu tung süüa. «Pärast tekib tugev süütunne - miks ma selline olin, miks ma jälle ei suutnud vastu pidada. Printsess Diana biograafias on kirjas, et ta võis isegi öösel minna ja süüa ning oksendada. Ja pärast piinelda - miks ma nii teen, ma haisen okse järele,» kirjeldab dr Vasar liigsööja tundeid. Diagnoosimine e. milliseid uuringuid võidakse teha Buliimia diagnoosiga inimesi on vähem kui anorektikuid, peamiselt on nad lihtsalt ülesööjad
Inimene peab endale teadvustama, et sümptomite kordumise korral, tuleb kindlasti raviperioodi korrata. (4) 3 BULIIMIA 3.1 Buliimiast üldiselt Buliimia ehk bulimia nervosa on häire, mille tunnusteks on ülesöömine ja oksendamine. Buliimiale võib eelneda anoreksia, kuid ei pruugi. Buliimikud on enamasti normaalkaalus ja mõtlevad alatasa toidust. Keskmiselt võivad buliimikud päeva jooksul tarbida kuni 6000kcal kuigi päevane norm on ainult umber 2050 kcal. Peale õgimishoogu tekib buliimikul enamastu süütunne ja hirm kaalus juurde võtta ning sellepärast nad kutsuvad esile oksendamise või kasutavad lahtisteid. Sellist käitumist üritavad buliimikud varjata iga hinna eest, sest nad ei taha, et teised teada saaksid. Buliimiku tunneb ära tavaliselt selle järgi, kui inimene sööb väga palju, kuid kaalus juurde ei võta, eelistab süüa pigem üksi, sest siis ei näe keegi, kui palju ta
suguelundite arengu probleeme (1: 40). 4.4 Buliimia Bulimia on söömishäiretest kõige suurema ulatusega. Tavaliselt buliimik enne, kui hakkab suurel hulgal sööma, proovib kaua aega süüa nii vähe kui võimalik. Alla andes sööb ta korraga palju ja oksendab selle pärast välja või kasutab lahtisteid. Ülesöömine ei ole tingitud füüsilisest näljast ning selle episoodid võivad korduda mitmest korrast päevas kuni paari korrani kuus (12). Tüüpilisel buliimikul on eristatav kehakuju muutus ning hirm kaalu suurenemise ees. Sageli paistab buliimikute puhul välja psühho-sotsiaalse pädevuse puudumine ning nad kannatavad ärevuse, hirmu ja depressiooni all. Sarnaselt anorektikutega on buliimikud selgelt moonutatud tajuga (12). 4.5 Binge 16 Binge tähendab eesti keeles pealesundivat ja tahtele allumatut. Kui rääkida toitumisest ja
annaabi.ee 
