Kompulsiivset söömist iseloomustavad järgmised tunnused: süüakse palju kiiremini kui tavaliselt; süüakse, kuni ollakse ebamugavalt täissöönud; süüakse suuri koguseid hoolimata sellest, et kõht ei ole tühi; süüakse üksinda, kuna on häbi söödud koguste pärast; tuntakse tülgastust, masendust või süütunnet pärast söömist. Kontrollimatut ülesöömist võib esineda nii anoreksia- kui ka buliimiahaigetel, kuid kompulsiivse ehk kontrollimatu söömishäirega inimesed ei kasuta üldjuhul diureetikume ehk vett väljutavaid aineid, ei ole paastul ja pärast söömist ei kutsu esile oksendamist. Kui kontrollile allumatut ülesöömist toimub keskmiselt kaks-kolm korda nädalas kolme kuu jooksul on tegemist kompulsiivse söömishäirega. Enamik tõsise kompulsiivse söömishäirega inimesi sööb ebatavaliselt suuri koguseid ja
· süüakse suuri koguseid hoolimata sellest, et kõht ei ole tühi; · süüakse üksinda, kuna on häbi söödud koguste pärast; · tuntakse tülgastust, masendust või süütunnet pärast söömist. Kontrollimatut ülesöömist võib esineda nii anoreksia- kui ka buliimiahaigetel, kuid kompulsiivse ehk kontrollimatu söömishäirega inimesed ei kasuta üldjuhul diureetikume ehk vett väljutavaid aineid, ei ole paastul ja pärast söömist ei kutsu esile oksendamist. Kui kontrollile allumatut ülesöömist toimub keskmiselt kaks-kolm korda nädalas kolme kuu jooksul on tegemist kompulsiivse söömishäirega. Enamik tõsise kompulsiivse söömishäirega inimesi sööb ebatavaliselt suuri koguseid ja tunneb, et
Kui rääkida toitumisest ja toitumishäiretest, siis tähendab see kontrollimatut ülesöömist ja ingliskeelsest sõnast binge-eating disorder tulenev toitumishäire on pealesundiv söömishäire (8). Kompulsiivset söömist iseloomustab kiire ning suurte koguste söömine ja ebamugav täissöönud tunne. Pärast söömist on kompulsiivse söömishäirega inimesel enamasti tülgastus, masendus või süütunne (8). Kontrollimatut ülesöömist võib esineda nii anoreksia- kui ka buliimiahaigetel, kuid kompulsiivse ehk kontrollimatu söömishäirega inimesed ei kasuta üldjuhul diureetikume ehk vett väljutavaid aineid, ei ole paastul ja pärast söömist ei kutsu esile oksendamist. Kui kontrollile allumatut ülesöömist toimub keskmiselt kaks-kolm korda nädalas kolme kuu jooksul on tegemist kompulsiivse söömishäirega (8). Kompulsiivse söömishäirega inimesi iseloomustab see, et nad peavad tihti dieeti ja et kerge ülekaal on neil tekkinud noores eas
Toidu paksuks tegeva mõju vähendamiseks võetakse kasutusele äärmuslikud meetmed. Buliimiahaiged võivad olla küll normaalse kehakaaluga, kuid neil on nagu anorektikutelgi keha väärtaju ja nad tunnevad pärast söömist suurt ebamugavust. Söömine on nende arvates kuritegu, mida peaks tegema minimaalselt ja seetõttu nad tavaliselt hommikuti ei söö. Õhtul aga vallanduvad söömahood, millele sageli järgneb oksendamine. Buliimiahaigetel võivad tekkida sellised kehalised probleemid nagu südame rütmihäired, söögitoru põletik, epileptilised krambid ja lihasnõrkus. On selge, et toitumishäire on tõsine haigus ja kõrvalseisjate näägutamisest on siin vähe abi. Kui palju saavad aidata arstid? Mida kiiremini haige arsti juurde satub, seda tõhusam on abi. Ei ole suur õnnetus, kui siia tullakse ennatlikult vara. Hoopis halvem on, kui asi on kaugele arenenud ja inimesel on tekkinud tugevad organite kahjustused.
3) Energiarikaste, kergesti seedivate ja suurte toidukoguste kiire söömine teiste eest varjatult 4) Liigsöömise järgne masendus ja enesehalvustamine 5) Normaalkaalulisus 6) Hambaemaili kahjustused 7) Suunurkade lõhenemine 8) Söömishoo lõppedes mao tühjendamine oksendamise või ravimite abil 9) Ajutised tugevad kehakaalu kõikumised (E. Eensalu ja A. Tõnissoo, buliimia, www.kliinikum.ee, 2013) Kontrollimatut ülesöömist võib esineda nii anoreksia- kui ka buliimiahaigetel, kuid kompulsiivse ehk kontrollimatu söömishäirega inimesed üldjuhul pärast söömist ei kutsu esile oksendamist. Kui kontrollile allumatut ülesöömist toimub keskmiselt kaks-kolm korda nädalas kolme kuu jooksul on tegemist kompulsiivse söömishäirega. Enamik tõsise kompulsiivse söömishäirega inimesi sööb ebatavaliselt suuri koguseid. Sellega kaasneb ka emotsionaalne häire, tihtipeale on ülesöömine tingitud stressist. Umbes pooled neist on