ja kala ümbertöötlemine. Lisaks valmistatakse tubakatooteid. Bulgaaria on roosiõli tootmise ja ekspordi poolest maailmas esikohal. Põlluharimine annab 60% riigi põllumajandustoodangust. Bulgaarias kasvatatakse teravilja, päevalilli, riisi, samuti piparmünti, lavendlit, roose, puuvillapõõsaid. Riigis propageeritakse aiapidamist. Koduloomadest peetakse veiseid, sigu, lambaid ja kitsi. HUVITAVAT BULGAARIAST Bulgaarlastega suhtlemisel on suur oht rappa minna, kuna bulgaarlastele on omane peanoogutusega eitust, pearaputusega aga jaatust väljendada. Ettekandjatele või hotelliteenindajatele jäetakse kombe kohaselt 510% (olenevalt teeninduse kvaliteedist) arve summast, kuid see ei ole kohustuslik. Bulgaarlaste muljetavaldavaim rituaal on tuletants tantsijad, püha Konstantinuse ikoon käes, tantsivad trummi- ja vilehelina saatel paljajalu sütel.
paremad palad, mis hetkel kodus leiduvad. Bulgaarlased püüavad riigi tulevikku optimistlikult suhtuda. Suurem osa bulgaarlasi katsub üle kivide ja kändude tööd teha, ehkki tasu selle eest on väga väike. 6 Bulgaarias on levinud väljend ,,bulgaaria värk", millega iseloomustatakse lohakalt tehtud tööd. Väljend on Bulgaaria asjatoimetuste kohta väga tabav. Bulgaaria veidrused. Bulgaarlastega suhtlemisel on suur oht rappa minna, kuna bulgaarlastele on omane peanoogutusega eitust, pearaputusega aga jaatust väljendada. Bulgaarlaste muljetavaldavaim rituaal on tuletants (bulg k Nestinarstvo) transis tantsijad, püha Konstantinuse ikoon käes, tantsivad trummi- ja vilehelina saatel paljajalu sütel. VAATAMISVÄÄRSUSED Balkani süda Sofia Bulgaaria pealinn Sofia (1,3 mln elanikku) on mitte üksnes Bulgaaria suurim linn, vaid ka üks suurimaid linnu tervel Balkani poolsaarel
Bütsantsi tugevus kestis, kuni 10. sajandini, mil impeerium hakkas järjest lagunema. 1453 vallutati Konstantinoopol türklaste poolt ja lõppes keskaeg. Slaavlased ja Vana-Vene riigi kujunemine 5. sajandi lõpul hakkasid slaavlased Musta mere äärest rändama lõunasse, edelasse ja lään ja suurem osa neist läksid tühjadele germaani aladele. Germaanlaste ja slaavlaste vaheliseks läänepiiriks sai Elbe jõgi. Balkanil sulasid slaavlased kokku bulgaarlastega. See riik tekkis aastal 681. Bulgaaria riigis kujunes välja slaavi rahvaste kirjakeel. Vana ehk kirikuslaavikeel. Idas ja põhjas olid seni elanud soome-ugrilased ja variaagid ehk viikingid. Nad olid koondunud asulatesse ja nendest asulatest tekkisid hiljem linnad. Neisse hakkasid siis koondma idapoole rändavad slaavlased. Juba ammu oli teada, et slaavlased olid väga sõjakad ja pidasid kodusõdasid ja selle tõttu ei suudetud luua oma riiki. Lepiti kokku, et valitseja kutsutakse mujalt
Nii ei pidanud enam riik sõduritele palka maksma.Bütsantsi kirikut juhtis Konstantinopoli patriarh. Patriarh ei olnud sõltumatu ja ta pidi kuuletuma keisrile. Keiser oli piiramatu võimuga ja nad pidasid end Rooma imperaatorite järeltulijateks ning elasid luksuslikku elu. Peale Bütsantsi tugevnemist suutsid nad võita tagasi Vahemere saared, Süüria, Armeenia ja Itaalia lõunaosa. Kõige raskemaks kujunes aga võitlus Balkani poolsaarel elavate bulgaarlastega. Sõjad Bütsantsi ja Bulgaaria vahel kestsid vahelduva eduga enam kui paarsada aastat. Otsustava võidu saavutas keiser Basileios II, kes tungis oma väega bulgaarlaste aladele ja hävitas nad. Pärast Basileiost hakkas Bütsants taas nõrgenema ja varsti ründasid neid türklased ehk seldzukid. Nad vallutasid suurema osa Väike-Aasiast ja jäid sinna elama. Bütsantsile jäi ainult Konstantinopol, kuid sellest hoolimata püsis riik veel kolm sajandit
annaabi.ee 
