Venemaalt 1920. aastal seoses rahu sõlmimisega. 1920. aasta lõpuks oli selge, et enamlaste võim jääb Venemaal püsima ja nüüd andis ka Antandi Kõrgem Nõukogu eestile ja Lätile oma de jure tunnustuse. See tähendas kollektiivset tunnustamist Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapani ja Belgia poolt. USA tunnustus saadi aastal 1922. Liidud 1920. aasta augustis- septembris osalesid viie riigi ( Baltimaad, Soome, Poola) delegatsioonid Riia lähedal Bulduris, et sõlmida sõjalis-poliitiline liit. Kuid Poola ja Leedu vaheliste tülide pärast ei viidud seda plaani ellu. 1920. aasta lõpul soovis Eesti Soomega sõjalist liitu, kuid Soomes polnud sellel liidul küllalt toetajaid. Et kiiremas korras mingi liiduni jõuda, sõlmisid Eesti ja Läti 7. juulil 1921 omavahelise kaitselepingu, kuid seda ei ratifitseeritud. 1921. aastal õnnestus Eestil astuda Rahvasteliidu liikmeks. 1925. aastal sõlmiti Locarnos kokkulepe, kus Saksamaa tunnistas oma
juunil 1919, paludes USAd kolme riigi iseseivust tunnustada. Kolme riigi välisministrite konverents Helsingis 1920. Tõnisson soovis sõlmida osalevate riikide vahel sõjalist liidulepingut. Arutati, kui küsimus lükati edaspidiseks. Kuni 1922 aastani loodeti Balti liidu moodustamisel sinna kaasa tõmmata ka Skandinaavia riigid. Viimased ei soostunud. Hakkas mõranemine ka Balti riikide koosluses. 1920 augustis kohtusid veel Poola, Leedu, Läti ja Eesti välisministrid Riia lähedal Bulduris, kuid see jäi ka nende viimaseks ühiseks kokkusaamiseks. Poola haaras enda valdusse Vilniuse 1920.a. Iseseisvumise järel 1918 oli Leedu saanud Vilniuse ja ümbruskonna endale, kuid 1920 vallutasid poolakad selle ja liitsid Poolaga. Vilniuse piirkonnas palju poolakatest suurmaaomanikke, kes kartsid,et Leedu maareform võtab neilt maad ära (mareform Leedus alles tegelikult 1922), sellepärast ka Poola kallaletung Vilniuse aladele
omavahelise de iure tunnustamise noodid 1921. a kevadel. Rahvasteliiduga sai liituda alles siis, kui de jure tunnustus käes oli. Eriti Prantsusmaa, Suurbritannia, Skandinaaviamaad olid vastu, kui Eesti üritas järjekindlalt kandideerida.Võeti vastu 22. sept 1921. Balti riikide koostöö: esimesed katsed; sõjalis-poliitilise liidu kavad (Bulduri ja Varssavi konverentsid); probleemid ja vastuolud; Soome, Balti riikide ja Poola konverentsil augustis-septembris 1920 Riias (Bulduris), mille tööfaasis osalesid ka Ukraina esindajad, arutati sõıjalise lepingu sõlmimise perspektiive. Sõjalises komisjonis kaaluti sellekohase lepingu erinevaid variante. Lepingule loodeti alla kirjutada pärast seda, kui kõik asjaosalised riigid on sõlminud Nõukogude Vene- maaga rahu ja Balti riigid on tunnustatud de jure.Vaevu kuu hiljem tõmbas Poola-Leedu vastuolude teravnemine Riia (Bulduri) konverentsi saavutustele kriipsu peale