Mõrv toimus Viinis ja krahv Tolnai esiisa jäi selles süüdi ning nüüd oli vaja ta esiisa süütust tõestada. Krahv Tolnai rääkis ka kahevõitlusest, mis peaks mingi aeg toimuma, aga seda tõde oli vaja enne selle toimumist. Kahevõitlused olid nende maal keelatud. Härra Buhl hakkas järgmisel päeval seda vaikselt uurima, aga midagi selle mõrva kohta leida oli väga keeruline. Ajaloo raamatutes polnud sellest midagi juttu. Ainukeseks allikaks oli Christian Buhli päevik. Üks õhtu käis Jens Buhli otsimas üks naisterahvas, kelle nimi oli Irina Orlova. Härra Buhli polnud sel ajal kodus ja Irina Orlova lubas järgmine pave tagasi tulle. Jättil Buhlile ka kirja. Kui Buhl koju jõudis, luges ta selle kirja läbi ja läks magama. Hommikul äratas teda ta teenija Martine ülesse. Jens ootas Orlovat kümneks, aga ta teadis, et Orlova jääb hiljaks ja tuligi alles üksteist
Ma kujutlen, et ei eksisteerigi midagi muud. Siis ma ei tunne ohtu, aga keskendumine on siiski absoluutne." Ja siis justkui äkitselt tuli talle pakkumine osaleda ekspeditsioonil Himaalajas. See pidi olema tema elu pöördepunkt. ,,Ronijad räägivad mägede piirist ja Nanga Parbat on üks maailma 8000 meetri kõrgustest 14-st mäest ning on maailmas suuruselt üheksandal kohal. Tõde mäe kohta, selle raskuste ja ohtude kohta, avaldati esmaselt 1953 aastal suurepärase Austria ronija Hermann Buhli poolt. 1970-da aasta 26-daks juuniks olid kinnitatud nii kõrgemad laagrid kui ka fikseeritud köied. Reinhold, tema vend Günther ja Gerhard Baur olid kogunenud telki, mis moodustas laagri number 5 Couloiri jalamil. Põhilaager oli nende laagrile signaaliks, saates välja punase raketi, tähendas see, et on halb ilm ja Reinhold võib teha üksinda tippuronimise, kuid kui rakett oli sinine, tähendas see, et ilm on ilus ja üles minnakse meeskonnaga. Õhtul
Pole ka imestada, sest see on igatpidi oskuslikult kirjutatud ning ladusasti loetav, küllalt põneva sündmustikuga ning tegelastest tekib piisav ettekujutus. Tegevus toimub 1922.aastal Kopenhaagenis, kus ühele asjaarmastajast detektiiv Jens Buhlile antakse ülesandeks lahendada ajalooline kriminaalmõistatus 240 aastat tagasi kordasaadetud mõrv Viinis, mida ähvardas parasjagu türklaste rünnak. Huvitavaks on kirjaniku lähenemine teose probleemidesse tegelaste, Jens Buhli, politseitöötajate ning krahv Tolnai, dialoogide kaudu, kuigi eks muidugi leidub ka kirjanikupoolset jutustamist. ,,Kahekordne mäng" maalib üpriski hea pildi tolleaegsest ühiskonnast. Tundub, et rüütlikombed säilisid ka 20.sajandi alguses: viisakus oli suhtluses väga tähtis ning solvamine tõi kaasa teatud tagajärjed. Duelle ei tohtinud küll pidada, aga mehed tegid seda sellegipoolest. Sündmustekeeris algabki sellest, et toimub illegaalne kahevõitlus, mille
annaabi.ee 
