Karma on vääramatu - igavene õiglus. Virgumistee budismis algab oma olukorra hindamisest ja karma seaduse mõistmisest. 1.2.1. Tripitaka Tripitaka on budistliku pühakirja, Seadmuse, kolm osa. Siia kuuluvad raamatud, mis sisaldavad Buddha Õpetusi ("Sutrapitaka"); Vinajad, mis sisaldavad Buddha loodud eeskirju ("Vinajapitaka") ja Abhidharmad, seletused ja kirjutised budistliku Õpetuse ja eeskirjade kohta ("Abhidharmapitaka"). Hiljem võeti budistlikesse pühakirjadesse ka Hiina ja Jaapani vaimulike kirjutised 1.3. Budismi sümboolika Budismis on oluline koht sümboolikal. Paljud budistlikud sümbolid on seotud nende rahvaste kultuuriga, kes järgivad Buddha õpetust. Samuti võib Hinduismis kohata mõnda budistlikku sümbolit ja vastupidi. Ajalooline Buddha kasutas oma loengutes sellist sümboolset kujundit nagu Bhavatsakra ("olemise ratas")(joon.1), budistlikus mütoloogias ümbersündide alguseta ahel (sansaara).
Dogeni koolkond rõhutas traditsiooni säilitamise vajadust, õpetaja autoriteeti ja meditatsiooni rolli õndsuse saavutamisel. Dogeni peetakse kamakura perioodil üheks suuremaks intellektuaaliks. Ta ei taotlenud isiklikku au, kuid oli suures lugupidamises. Ta arvates oli budistlik vaimuvalgus saavutatav kõigile, ka naistele. Ta guhtus kriitiliselt Hiina 13 zen-budistlikesse kirjutistesse, mis ignoreerisid buda suutraid, tema arvates võis buda tõelisi kavatsusi leida vaid ta suutrates. Tal oli lahkarvamusi Nichireni õpetusega, sest Dogeni õpetus rõhutas kõigi buda kirjutiste autoriteeti ja kõigutamatut usku budasse (4). 3. fuke sekt tekkis 1255, kuid ei omandanud sellist mõju nagu 2 eelmist Oli olemas ka obaku sekt 17. sajandi keskel, kuid suurt mõju sellel polnud. Zen-budismil on suur tähtsus kogu ta eksisteerimise vältel
Mõned Eesti Budistliku Liidu endised liikmed on aktiivselt tegevad ka mitmetes teistes budismiga seotud liikumistes ja ühendustes, sealhulgas Eesti Akadeemiline Orientaalselts, Budismi Instituut ja teised. Eelmise sajandi 90.-ndatel saabunud poliitilise- ja liikumisvabadusega algas periood, mil budismijärgijad said vabalt minna õppima või palverännakutele ning lühemaks või pikemaks ajaks harjutama Aasias asuvatesse budistlikesse kloostritesse, õppeasutustesse. Samuti hakati õpetuse saamiseks külastama ka Läänes asuvaid budismikeskusi ja -instituute. Väljaspool Eestit on mitmed eestlased läbinud tiibeti budismi traditsioonilise 3. aasta pikkuse harjutuslaagri eralduses. Budismiuurijad on pikemalt õppinud ülikoolides ja instituutides, nii Läänes kui ka Aasias. Toimub ka vastupidine liikumine, mille käigus on Eestisse saabunud mitmeid kümneid teadlasi, lektoreid,
annaabi.ee 
