armastuse kehastaja • Siva: jumalik hävitaja, võim surma ja hingede vabastamise üle • Agni: tulejumal • Varuna: veejumal • Yama: surma- ja kohtumõistmise jumal Budism • Umbes 500 aastat eKr tekkis õpetus, mida nimetatakse budismiks. • Selle rajas mees nimega Gautama. • Buddha järgijate sihiks oli nirvaana saavutamine. Ganges on hindudele püha jõgi Budistlik klooster Tiibetis Muud saavutused • Hindud leiutasid numbri , ning ka arvusüsteemi, mida tänapäeval kasutame. • Indias leiutati ka malemäng, mis oli algselt sõjamäng nuppudega. • Nupud olid tehtud kas puust või elevandiluust. Info võetud: • 6. klassi ajaloo õpik ,,Vanaaeg´´ I osa Lk 124-133
jooksul nendest kõrgemale arengutasemele ja töötas välja oma arusaamad õigetest eluviisidest ja hakkas neid rahva seas kuulutama, pannes seega aluse uuele usule. Rändjutluste tulemusena tekkisid hiljem kloostrid, kus hakati tema õpetusi järgima. Lühidalt kokku võttes propageeris õpetus kasinust, paastu ja palvetamist, lahtiütlemist maistest naudingutest ja väärtustest.Buddha ja selline õpetus, mida on hakatud hiljem, tegelikult alles üsna hiljuti, nimetama budismiks. Buddha-aegne India kultuur oli kujunenud kahe tsivilisatsiooni kokkusulamise teel. Nendeks olid Induse kultuur ja indoaarjalaste kultuur. Esimene oli arvatavasti India pinnal tekkinud iidne linnakultuur, teine mujalt tulnud karjapidaja rändrahva kultuur. Budistlikus traditsioonis on Buddha sünni põhjenduseks olemas mütoloogiline seletus. Buddha sünnilood ehk dzaatakad (jtaka) väidavad, et Buddha oli paljude varasemate
ratsionaalse õpetusena. Kolmandad näevad selles eelkõige teraapiat ning peavad budistlikku meditatsiooni ravimiks meie ühiskonna hädade vastu. Antud teema valisingi just selle mitmetahulisuse, huvitava maailmavaate ning budistide iseääraliku kultuuri tõttu. Oma töös keskendun eelkõige budismile üldiselt, kuna budismi liike on väga erinevaid ja kõigi nende käsitlemine oleks väga mahukas. 1.Budismist üldiselt Budismiks (ka buddhism, budalus, buda usk) nimetatakse Buddha Skjamuni filosoofiat ja õpetusi ning selle põhjal Indias tekkinud ja seejärel mujale levinud traditsioone, õpetuste kogumeid ja kultuuri, mis on üks vanimatest maailmareligioonidest. Budismil on kaks suuremat voolu: mahajaana ja theravaada, lisaka kahele põhilise voolule on budismil ka mitmeid väiksemaid vorme. Budistliku õpetuse keskmes on kannatustest ning taassündide ahelast vabanemise püüdlus
põhimõtteid, kuid jätkasid teiste jumalate austamist. Paljudes kohtades segunes budism traditsiooniliste uskumustega. Tänapäeval on üle 500 miljoni budisti Indias, Nepalis, Hiinas, Jaapanis, Koreas, Tiibetis, Kambodzas, Laoses, Vietnamis, Malaisias, Birmas, Tais ja Sri Lankal. Budism on 350 miljoni Budism jaguneb kaheks peamiseks toetajaga maailmas suuruselt neljas religioon, suunaks: theravaada ehk nn lõuna budismiks ning mahajaana ehk nn jäädes pooldajate arvu poolest maha vaid põhja budismiks. Theravaada koolkond järgib rangelt Buddha kristlusest, islamist ja hinduismist. Kuigi õpetusi. Mahajaana koolkonnale on budismis on erinevad suunad, on kõigile tähtsad Buddha õpetused, ent nad järgivad ka hilisemal ajal tekkinud
annaabi.ee 
