Millise koguse juures saavutatakse kasumilävi? Kui palju teenitakse kasumit tellimuse täitmise korral? T= n X H = 640000 64000 531129= 108,871 KKu = FK +n X MK = 531129 n= FK: (H-MK) = 639,11 Kasumilävi saavutatakse 639,11 ratta juures Tellimuse täitmise korral on kasum 108,871 euri Ülesanne nr 3 Brutokasum 12000 euri Kui palju ja milliseid makse tuleb maksta kui makstakse välja dividendidena? Tulumaks 25% netosummalt ehk 20% brutosummalt 12000brutosummalt 2400 tulumaksu ja dividendideks 9600 Tuleb maksta dividendidelt 2400 euri tulumaksu ehk 20% brutosummalt. Muid makse ei ole. Ülesanne nr 4 Andmed: Koolitus 220 euri Erisoodustus Käibemaksu ei Kui palju ja milliseid makse tuleb maksta? Kogukulud? Tulumaks 220X20:80 = 55 euri Sotsiaalmaks 275 x 33% = 90,75 euri Riigile lisaks koolitusele 220 euri tulumaks 55 euri ja sotsiaalmaks 90,75 euri Kogukulu 220+55+90,75=365,75 euri
palgamaksud – sotsiaalmaks, füüsilise isiku tulumaks, lisaks töötuskindlustusmakse ja pensionikindlustusmakse Näide Töötaja Kati töötasu töölepingu järgi on 1000 eurot. Töölepingusse märgitakse tavaliselt brutosumma, mis tähendab, et ettevõtjal tuleb juurde maksta sotsiaalmaksud, aga töötaja saab kätte tulumaksu (ja töötus- ja pensionikindlustusmakse) võrra väiksema summa (netosumma). Brutosummalt arvestame tööandja poolt lisaks makstavad maksud ; 1) sotsiaalmaksu 1 000* 33% = 330 eurot, 2) tööandja töötuskindlustusmakse 1 000*1% = 10 eurot Brutosummalt tuleb kinni pidada 1) pensionikindlustusmakse 2% brutosummast 1000*0,02= 20 eurot See maks võib olla olemata, kui Kati on sündinud hiljem kui 1983.a. ja ei ole pensionikindlustussüsteemiga ühinenud, noortele on see kohustuslik. Ühinemist saab kontrollida inimese isikukoodi alusel aadressilt: http://www.pensionikeskus
Tulumaks erisoodustuselt 21% (11 245 x 0,21 : 0,79) 2989 kr 18 Sotsiaalmaks erisoodustuselt [(11 245 + 2989) x 0,33] 4697 kr Tööandja kogukulu 18 931 kr Allikas: Autori arvutused. Palk ja erisoodustused maksustatakse ühe ja sama maksumääraga 21% brutosummalt. Tulumaksuseaduse §4 lg 3 alusel makstakse erisoodustuste netohinnalt tulumaksu määras 21/79 (2009.aastal). Teiste maksude ja maksete tõttu võib erisoodustuse ja palga maksustamisel tekkida umbes 3% vahe, kuna erisoodustuselt ei tasuta töötukindlustus- ega kogumispensionimakseid. Erisoodustuse osas on tööandja ja töötaja huvid vastandlikud. Nagu tabelist (vt tabel 1 lk 17) näha saab töötaja mõlemal puhul samapalju tulu 11 245 kr
ettekirjutistega. NB! " Maksukorralduse seaduse" §97 summade ümardamine ütleb järgmist: Tasumisele kuuluv maksusumma, samuti tagastusnõude summa või kõrvalkohustustest tulenev summa ümardatakse täiskroonideks, kui maksuseaduses või tolliseaduses ei ole sätestatud teisiti. Alla 50- sendi summa jäetakse ära ning vähemalt 50-sendine summa ümardatakse täiskroonideks. Põhireegel maksude arvestamisel ja kinnipidamisel. Maksud arvestatakse sissetulekute brutosummalt, enne mahaarvamiste tegemist. TÖÖTASUGA SEOTUD MAKSUD Töötasust peetakse kinni järgmised seadusega lubatud maksud järgmistes suuruses: Kogumispension Käesoleva makse eesmärgiks on luua kogumispensioni sissemakseid sooritanud isikule võimalused täiendavaks sissemakseks pensionieas lisa riiklikule pensionikindlustusele. Kogumispension vastavalt kogumispensioni seadusele on 2% saadud tasudelt. NB! liitumist saab kontrollida internetist aadressil (www.pensionikeskus
makstud tasult, ei pea sotsiaalmaksu maksma omanikutasult kui passiivselt tulult.31 Tavaliselt maksab OÜ juhataja aasta sees endale ravikindlustust silmas pidades igakuiselt tasu juhatamise eest, millelt osaühing sotsiaalmaksu maksab, ning peab kinni ja kannab edasi tulumaksu. Juhatuse liikme tasu puhul pole tegemist küll palgaga palgaseaduse mõttes, kuid seda maksustatakse praktiliselt nagu palka: väljamakse tegemisel peetakse kinni 21% tulumaksu ja brutosummalt makstakse ka 33% sotsiaalmaksu. Kui isikul on olemas pensionikindlustus, siis arvutatakse juhatuse liikme tasult ka kohustusliku kogumispensioni makse32. Nagu eespool öeldud, ei ole referaadi juures pensionikindlustust arvestatud. 30 RTIII, 26.02.2008, 9, 66 31 Lehis, L. 2004. Maksuõigus. Tallinn: Juura,76 32 Madisson, K. 2004. Juhatuse liikme leping või tööleping.- Eesti majanduse teataja. Nr 3/2004, lk 22
annaabi.ee 
