aasta tasemel ning Eesti SKP, palgad, tööandja sotsiaalmaksed ning töötajatele makstavad hüvitised hakkasid järk-järgult kasvama. Eesti inimeste palk kasvas 2008. aastal märgatavalt, kuid tegi tõsise languse aastal 2009 ning langes veelgi 2010. aastal. Palk hakkas aga uuesti kasvama 2011. aastal ning vaadeldava perioodi lõpus ehk 2013. aastal on palgad isegi suuremad kui buumiajal. Tööandja sotsiaalmaksed, mis on otseselt seotud palkadega ning mis moodustavad töötajate brutopalgas 33%, kasvas aastatel 2007-2008 ning tegi languse aastal 2009 ning pidurdus aastal 2010. Tööandja sotsiaalmaksed, mis on üheks SKP komponendiks, hakkas uuesti kasvama 2011. aastal ning on sellest ajast saati järjepidevalt kasvanud. Hüvitised töötajatele kasvasid samuti vahemikus 2007-2008 aasta ning tegi languse aastal 2009 niing kõige madalam punkt oli 2010. aasta. Töötajatele mõeldud hüvitised hakkasid uuesti kasvama 2011. aastal ning aastaks 2013 oldi juba paremal järjel kui 2007
makstavad lisatasud ja preemiad, mille arvestamise aluseks on töötatud aeg. Tasu mittetöötatud aja eest: siia lähevad arvesse puhkusetasu, tööseisakutasu, osaliselt tasustatava puhkuse tasu töömahu või tellimuse ajutisel vähenemisel, taseme- või töökoolitusel viibimise ajal makstud tasu. Siia kuuluvad ka need lisatasud ja toetused (nt puhkuse- ja jõulutoetused), mille arvestamise aluseks ei ole töötatud aeg. Brutopalgas kajastub veel mitterahaline ehk loonustasu (nt toit ja jook, tööandja auto kasutamise kulud oma tarbeks jm).[ http://www.stat.ee] Joonis 1 3 Allikas: statistikaameti andmebaas, www.stat.ee/majandus/palk/keskmine brutopalk tegevusalade järgi Joonisel 1 on näha, kuidas on kasvanud avaliku halduse ja riigikaitse ning kohustusliku sotsiaalkindlustuse osakaal. Kui aastal 1992 on avaliku halduse keskmise brutopalk 533
maksukohustuslasena (KMS § 3 lõige 1). 17. b Question 17 Mis on maks ehk millega on maksude näol tegemist? Vali üks vastus. a. mitterahaline sooritus ehk üldkasulik töö Väär b. rahaline kohustus Õige c. loonustasu Väär Maks on rahaline kohustis, mida füüsiline isik või juriidiline isik maksab riigile või omavalitsusele vastavalt seadusele. Mõnikord loetakse maksude hulka ka riigilõivud. - vikipeedia Keskmises kuu brutopalgas kajastub ka mitterahaline ehk loonustasu (nt toit ja jook, tööandja auto kasutamise kulud oma tarbeks jm) 18.a Question 18 Kelle kohustuste hulka kuulub tasumisele kuuluva maksusumma arvutamine? Vali üks vastus. a. tasumisele kuuluva maksusumma arvutab maksukohustuslane Õige b. tasumisele kuuluva summa arvutab maksuhaldur Väär c. tasumisele kuuluva summa arvutab iga isik Väär 19. d Question 19
tervisekahjulikes tingimustes töötamise eest, kvalifikatsioonitasu jt makstavad lisatasud ja preemiad, mille arvestamise aluseks on töötatud aeg. ● Tasu mittetöötatud aja eest: puhkusetasu, tööseisakutasu, osaliselt tasustatava puhkuse tasu töömahu ajutisel vähendamisel, kkolitusel viibimise ajal makstud tasu. Siia kuuluvad ka need lisatasud ja toetused (nt puhkuse- ja jõulutoetused), mille arvestamise aluseks ei ole töötatud aeg. Brutopalgas kajastub veel mitterahaline ehk loonustasu (nt toit ja jook, tööandja auto kasutamise kulud oma tarbeks jm). Netokuupalk - ei sisalda kohustuslikke makseid (tulumaks, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse). Reaalpalk - kaupade ja teenuste hulk, mida saab tinglikult osta hinnaindeksiga korrigeeritud rahalise palga eest. Miinimumpalk, alampalk - Eestis kasutatakse mõistet palga alammäär. Palga alammäär lepitakse kokku
annaabi.ee 
