tänapäevani. Räägib Saksa ordu asutamisest. Kõige olulisem eestlaste jaoks on piiskop Albert, kelle juhtimisel viiakse läbi ristisõda. Paavst kuulutab ristisõja välja. Läti Hendrik teeb kogu sõjakäigu kaasa (1208- 27) Kroonika kujutab ühelt poolt eestlaste muistset paganausku, teiselt poolt kristlikku elulaadi kahe usundi kokkupõrge. Eestlaste kangelaslikkus väga siit välja ei paista. Kujutatakse neid brutaalsete paganatena. See ongi kroonika väärtus ehedad kujutused vanade eestlaste uskumustest. Seda perioodi ( vabadusvõitlust ) romantiseerib 19 sajandi kirjandus. Rüütlile oli kõige olulisem au. 2. Liivimaa vanem riimkroonika Kujunenud keskaegse rüütliluule eeskujul. Kujutab tegevust alates 1920 aastast. Kirjutatud kesksaksa murdes. Mõne aja eest eesti keelde tõlgitud otsetõlkena, eesmärgiga mitte edasi anda riimi, vaid sisu
jaanuaril 1649 löödi tal pea maha. 6. veebruaril kaotas Päraparlament Ülemkoja ning 19. mail kuulutati välja vabariik ehk Commonwealth. Kolmas kodusõda (16491651/1652) Charles I hukkamine põhjustas Inglismaal, Sotimaal ja Iirimaal olulisi poliitilisi muutuseid. Iirimaal, kus rahutused olid alanud juba 1641. aastal, liitusid katoliiklikud mässulised rojalistidega, et seista vastu puritaanliku parlamendi vägedele. 16491652 õnnestus Cromwellil siiski Iirimaa brutaalsete meetodite abil vallutada. Iirimaal hukkus või läks eksiili kuni 30% elanikkonnast, kogu sõdade perioodil (16411652) kaotas saar üle 40% elanikkonnast. Sotimaal liitusid rojalistid ja rahvusliku lepingu sõlmijad omavahel, sest viimased, kes seni olid olnud Inglise parlamendi liitlased, ei kiitnud heaks kuninga hukkamist. Sotimaale saabus 1650. aastal ka Charles I vanim poeg, kes Charles II-na kuningaks kuulutati. Charles marssis armeega Inglismaale, kuid sai 1651. aasta 3
sest rahvahulk võttis sunna kesklinnale, liikudes mööda Narva maanteed marsisammul. Vainola meenutab, et osad rahvamassis olnud noored karjusid oma viha, nõukogudevastasuse ja šokeerimisiha tõttu isegi „Sieg Heil!“ ning kasutasid selle juurde hitlerlikku tervitust. Poolel teel kesklinna hüüti rahvahulga seast, et tuleks minna edasi Viru hotelli juurde, et seal resideeruvaile välismaalastele näidata, et ENSVs pole sugugi kõik korras. Kontrolli alt väljunud rahvamass peatati aga brutaalsete vahenditega vahetult enne Viru väljakule jõudmist, nimelt sõitsid Vainola sõnutsi rahvamassi sisse miilitsaautod, kohati lausa kiirusega 60-70 km/h. Sellised võtted ajasid massi laiali ning alguse sai tagajärgedega tegelemine.32 Tormilisel sündmusteahelal olid mitmed tagajärjed. Paljud mässajad vahistati, misjärel neid ootasid ülekuulamised ja karmid sanktsioonid. Tegu oli ühega esimestest avalikest võimu
annaabi.ee 
