Vastavalt hirmutusteooriale on hiskonna heaolu tarbeks vajalik tappa korrarikkuja, mis peletaks teised inimesed tagasi mttest midagi samalaadset korda saata. On tehtud lugematu arv uuringuid, kuid kski neist pole testanud, et surmanuhtlusel oleks testi mjus hirmutav toime. Tegelikult on hoopis vastupidisele osutavaid mrke: vgivaldsetel kttemaksumeetmetel vib olla negatiivne mju hiskonna moraalile ja nii vib surmanuhtlus hoopistkkis suurendada vgivaldsust ning muuta hiskonna brutaalsemaks. Teine pooltvide tleb, et kui kurjategija on tapetud, ei saa ta enam teist korda kuritegu sooritada (nn igavene teovimetus). See on kll ige, kuid teistel karistusvormidel, mis isoleerivad kurjategija hiskonnast, on surmanuhtluse ees vhemalt ks eelis. Nimelt aitavad nad kasvi osaliselt vltida igusssteemis kigest hoolimata ette tulevate eksimuste osutumist saatuslikuks. Surmanuhtlus aga kustutab nii nende eluknla, kes on ekslikult sdi mistetud, kui nende oma, keda vinuks rehabiliteerida
teised inimõigused. Et surmanuhtlus rikub õigust elule, rikub see ühtlasi kõiki ülddeklaratsioonis sätestatud inimõigusi. On tehtud lugematu arv uuringuid, kuid ükski neist pole tõestanud, et surmanuhtlusel oleks tõesti mõjus hirmutav toime. Tegelikult on hoopis vastupidisele osutavaid märke: vägivaldsetel kättemaksumeetmetel võib olla negatiivne mõju ühiskonna moraalile ja nii võib surmanuhtlus hoopistükkis suurendada vägivaldsust ning muuta ühiskonna brutaalsemaks (Espersen 1996). See väide võib selles mõttes tõsi olla, et kui inimene saadab toime sellise kuriteo, mille karistuseks on surmanuhtlus, siis on see hoiatuseks teistele ühiskonnaliikmetele, et nad vähem kuritegusid sooritaks aga teisest küljest võib kuritegevus hoopis suureneda kuna kasvab ka hirm vahelejäämise ees ja kurjategija tapab rohkem, et oma tegude ilmsikstulekut iga hinna eest varjata ja kõrvaldada kõik oma teo tunnistajad.
väga hästi, et ei peaks minuga nii mängima!" Niisuguste mõtetega vabastab mees end süütundest. Kuues faas: Pikkamisi kuhjuvad taas pinged ja agressioonid, sest tegelikku konflikti ei lahendatud. On ainult aja küsimus, kui vanad haavad jälle lahti kistakse. Seitsmes faas: Üks vale sõna, üks vasturääkimine, üks naise "vale" käitumine, ja mees virutab. Tsükkel algab uuesti. Uurimused on näidanud, et niisuguse partnersuhte käigus · muutuvad vägivallaaktid järjest brutaalsemaks · kahetsuse ja armastusväärsuse faasid lühenevad · pingekasvu faasid osutuvad suhtes järjest määravamaks. Miks naine ei lahku vägivallatseva partneri juurest? HIRM Naise ratsionaalne kaalutlus: "Kui ma ära lähen ja ta mu üles leiab, lööb ta mind hullemini või tapab mu päris ära." "Kui ta mu leiab, tapab ta mu ära, ja kui ta ei leia, tapab ta enda." Paljud mehed on oma naisi sellega ähvardanud ja risk on muidugi olemas. MAJANDUSLIK SÕLTUVUS
Ta teab väga hästi, et ei peaks minuga nii mängima!" Niisuguste mõtetega vabastab mees end süütundest. Kuues faas: Pikkamisi kuhjuvad taas pinged ja agressioonid, sest tegelikku konflikti ei lahendatud. On ainult aja küsimus, kui vanad haavad jälle lahti kistakse. Seitsmes faas: Üks vale sõna, üks vasturääkimine, üks naise "vale" käitumine, ja mees virutab. Tsükkel algab uuesti. Uurimused on näidanud, et niisuguse partnersuhte käigus * muutuvad vägivallaaktid järjest brutaalsemaks * kahetsuse ja armastusväärsuse faasid lühenevad * pingekasvu faasid osutuvad suhtes järjest määravamaks. Oluline on meeles pidada, et vägivallaakti puhul lasub vastutus teo eest igal juhul vägivallatsejal. Enamus vägivallatsejaid püüavad näidata oma käitumise kahjulikku mõju väiksemana ning süüdistavad oma partnerit, et just tema pani vägivallatseja "kontrolli kaotama". Paljud vägivallatsejad õigustavad oma käitumist väitega, et ohver "oli selle ära teeninud"
annaabi.ee 
