Arstide arvates oli kuulmise halvenemise põhjuseks kõhukoopa haigestumine, mis tekkis tüüfuse põdemise tagajärjel 1796. aastal. Teiste teooriate järgi on kurtuse põhjuseks mainitud grippi, ajupõrutust ja skleroosi. Oma välimusest ja hügieenis ta ei hoolinud. Teiste inimestega suheldes eiras etiketti. Kord arreteeris Viini politsei Beethoveni, sest nad arvasid, et ta on kerjus. 1806. Aasta kevadel armus Beethoven oma 18-aastassesse õpilasse, mõisniku tütresse, Therese Brunswicki. Aasta hiljem tegi ta Theresele abieluettepaneku, aga neiu keeldus, sest Beethoven oli kurt, juba 40. Aastane ja majanduslikult ebastabiiline. See tegi mehele väga haiget. Enne surma 56-aastaselt oli Beethoven niivõrd populaarne, et eelviimase akadeemia lõpetas viiekordne ovatsioon ning helilooja matustele tuli austust avaldama erinevatel andmetel 10 000 20 000 inimest. Tegelikuses oli ta ise enne surma masenduses oma kurdisuse ja ebaõnnestunud naiseotsingute tõttu.
1937-38 toimus kodanlike demokraatide L. J. Papineau ja W. L. Mackenzie juhitud ülestõus, mis sai lüüa. Inglise parlamendi otsusega ühendati Alam- ja Ülem-Kanada 1841 taas üheks provintsiks, seega kärbiti Kanada prantslaste õigusi. 19. sajandi keskpaiku tehti liberaalseid reforme, kaotati senjöörisüsteem, kehtestati maaostuseadus. Algas tööstuspööre. 1. VII 1867 sai Kanada dominiooni õigused. Moodustati konföderatsioon, kuhu kuulusid Ontario, Quebeci, New Brunswicki ja Nova Scotia provintsid. Kehtestati parlamentaarne monarhia; selle eesosas oli Inglise kuningas, keda Kanadas esindas kindralkuberner. 1869 ühendati Kanadaga Hudsoni lahe piirkond (sellest moodustati 1870 Manitoba provints ning 1905 Alberta ja Sashatchewani provintsid), 1871 Briti Kolumbia ning 1873 Prints Edwardi saar. 5 19. sajandi II poolel ja eriti 20. sajandi alguses elavnes kapitalismi areng, seda
konkureerisid ülemvõimu pärast Euroopas. Teisalt aga püüdis Prantsusmaa kehtestada hegemooniat Euroopas, mis oli Pariisi varasemate analoogsete püüdluste loogiline jätk. Sõja alguse liitusid Prantsusmaa vastu Austria, Preisimaa ja Savoia/Pidemonte. Tegemist oli esmajärjekorras monarhiate katsega taastada kuningavõim Prantsusmaal ühelt poolt ning teiselt poolt revolutsiooni kaitse ning ekspordi taotlusega. Alustades sissetungi Prantsusmaale deklareeris Austria-Preisi vägede juht Brunswicki hertsog juulis 1792 (Brunswicki deklaratsioon), et sõja eesmärgiks pole mitte Prantsusmaa vallutamine või kahjustamine, vaid kuninga õiguste taastamine. Samuti deklareeris revolutsiooniline Prantsusmaa novembris 1792, et abistab kõiki rahvaid, kes nagu prantslasedki soovivad kehtestada vabaduse. Austria-Preisi interventsiooni vastu astus peamiselt vabatahtlikest koosnev rahvaarmee – tollal tekkis prantslaste hümn marseljees. 11. juuli kuulutas Seadusandlik kogu isamaa hädaohus olevaks
annaabi.ee 
