(orthoptera) Välimus Pruunikad, kollakad, rohekad Piklik keha, koosneb 10 lülist Suured ja pikad tagajalad Suur ja liikuv pea Väikesed silmad Kaks paari tiibu Tundlad Sihktiivaliste elupaik Aasad Vesi Viljapõllud Metsaservad Raiesmikud Puisniidud Paljunemine Lahksugulised Kogu talv munad mullas Munad kooruvad kevadel Areng vaegmoondega http:// www.arkive.org/common-field-grasshopper/c horthippus-brunneus/video-09.html Eluviis Soojalembesed Tegutsevad päeval Tegustevad maapinnal Rööv- ja taimtoidulised http:// www.arkive.org/common-field-grasshopp er/chorthippus-brunneus/video-08.html Heli tekitamine Pikatundlalised- eestiibadega (siristi, hõõrudes) Lühitundlalised- kattetiibade ja tagajalgadega (hõõrudes) http:// www.arkive.org/wart-biter-cricket/dectic us-verrucivorus/video-13.html Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia
Nad elavad kas kogu oma elutsükli vältel või Erinevaid pahklestasid vähemalt mõnel oma arenguetapil puude koore all või puidus.): Harilik männikärsakas (Hylobius abietis), Väike-männikärsakas (H. pinastri), Kuuse- juureürask (Hylastes cunicularius, kahjustavad istutatud okaspuutaimede (eriti kuuse) Kuusel: Suur-pahktäi (Adelges (Sacciphantes) abietis) käbikujuline pahk võrse tüvekeste maapinnalähedast osa ja peajuurt), Männi-juureürask (Hylastes brunneus), alusel. Roheline pahktäi (Adelges viridis) käbikujuline pahk võrsel, täid rändavad Tähnikpihklane (Pissodes castaneus), Männi-koorelutikas (Aradus cinnamomeus) lehisele. Lehise-pahktäi (Adelges laricis) võrse tipus ümar pahk, avaneb suvel, täid rändavad lehisele.Väike-pahktäi (Adelges tardus) võrse tipus hele ümar pahk, mis
pikemad, kuid tirtsulistel tundlad on lühikesed u kätlin 147. Harilik kõrvahark on inimesele ohtlik, võib ronida kõrva ja purustada tagakeha tangjate jätketega kuulmekile, inimene jääb kurdiks. vale 148. Nimeta inimese seisukohast kahjulikke mardikaid Eestis: 1) Cetonia aurata - kuldpõrnikas 2) Oryctes nasicornis - ninasarvikpõrnikas 3) Hylastes brunneus männi-juureürask 4) Anthonomus pomorum õunapuu-õielõikaja 5) Hylobius abietis - harilik männikärsakas 6) Ips typographus kuuse-kooreüras 149. Nimeta inimese seisukohast kahjulikke liblikaid Eestis: 1. Tinea bissellinella riidekoi 2. Yponomeuta malinellus õunapuu-võrgendikoi 3. Cydia pomonella õunamähkur 4. Cydia nigricana hernemähkur 5
23 Anzelika Künnap Okaste väljalangemist põhjustavatest seenhaigustest esineb meil veel lumepudetõbi, mida tekitab mikroseen harilik lumehallik (Phacidium infestans), ja männipudetõbi, mida põhjustab tõve-pigihuul (Lophodermium seditiosum). 2.13Kahjurputukad Hariliku männivaablase vastsed männiokastest toitumas. Männikärsakad (Hylobius spp) ja männi-juureürask (Hylastes brunneus) kahjustavad noori männiistikuid raiesmikel 23 aastat pärast metsa langetamist. Männikärsakad toituvad tüve koorest. Männi-juureüraskid toituvad juurekaelast ja peajuurest. Tähnikpihklane (Pissodes castaneus) ja latipihklane (Pissodes piniphilus) kahjustavad eelkõige teiste kahjurputukate või seenhaiguste nõrgestatud noori puid. Kõige suuremat majanduslikku kahju tekitavad männikutes aga ürasklased, kes uuristavad käike koores või puidus. Mände kahjustavatest
annaabi.ee 
