arst, edukas ärimees või armastatud poliitik. Emad-isad pigem elavad kitsikuses ning hoiavad raha laste hariduse ja helge tuleviku tagamiseks kui lasevad järelkasvul ise homse päeva pärast muretseda. Enda lapsele parima soovimises pole midagi halba, ent kuskile peaks olema tõmmatud ka piir. Kui aga lapsel on olemas kõik eeldused saamaks geeniuseks, kas taoline elu on täisväärtuslik? Suve hakul teatas maailma ajakirjandus kaheaastasest Inglise tüdrukust Georgia Brownist, kes kuulutati väga kõrge intelligentsiga inimesi ühendava Mensa klubi kõigi aegade noorimaks naisliikmeks. Augustis kolmeaastaseks saanud Georgia sai kahe aasta ja üheksa kuu vanuselt IQ-testis 152 punkti. Ajalehe Daily Mail teatel paneb sedavõrd kõrge IQ tüdrukutirtsu samale astmele maailmakuulsa füüsiku Stephen Hawkingiga. Seesugune loomulik intelligents ei ole minu silmis sugugi halb. Looduse poolt antu puhul ei ole midagi halba
Popmuusika edu sõltub tema positsioonist edetabelis rohkem kui millestki muust, seega võib ükskõik mis muusikastiili mõnel ajahetkel nimetada popmuusikaks, vähemalt senikaua, kuni ta püsib edetabelis. Üldiselt võib öelda, et bass peaks kokku kõlama trummidega ning rõhutama põhiloo harmooniat, olemata liiga pealetükkiv; ,,lihtne, ent efektiivne" on popmuusika mantra. Funk Termin ,,funk" kirjeldab väga laia muusikavahemikku. See kõik sai alguse funk'i ,,ristiisast" James Brownist 1960ndate lõpul. Dzässi mõjutused tungisid esile kuuekümnendate lõpus, seega seitsmekümnendate alguseks oli Stevie Wonder hõivatud uue pop-funk-brändi loomisega, samal ajal kui funk-bänd Tower of Power suutis mängida tihedamaid, keerukamaid ja libedamaid rütme, mida keegi eales kuulnud oli ning seda ka puhkpillidega. Kümnendi lõpuks oli funk leidnud oma tee New Yorgi tantsupõrandatele selliste bändidega nagu Chick ja Sister Sledge.
määral folkloorsete juurtena (Berendt 1999: 18). 17 Trombonist Tom Browni orkester mängis Chicagos Lamb’s Cafe’s; tema eelmainitud reklaamlause oli: “Brown’s Dixieland Jass Band, Direct from New-Orleans, Best Dance Music in Chicago!” (Shipton 2001: 100). Ebamäärane vihje sellele seosele on ka 30.06.1928 Rahvalehes ilmunud artiklis “Jazz ja meie”, kus räägitakse muu hulgas 1915. aasta Chicagos esinenud Jazz Brownist. 18 Võistluse resultaadid viitavad veel kord inimfantaasia ääretusele: Synco-Pep, Rhytmic-reverie, Rhapsodoon, Peppo, Exilera, Hades Harmonies, Paradisa, Glideola, Mah Song. Parimaks valiti Synco-pep (samas). 19 Lääne-Aafrika nn Kullarannikul, s.t regioonis, kust neegreid Ameerikasse ümber asustati, oli muusikas valitsevaks pentatooniline helirida, mis tuli uutes oludes kohandada euroopaliku seitsmehelilise helireaga.
annaabi.ee 
