äratada lastes huvi õpetatava vastu.Tuleb suunduda õpetamiselt juhendamisele. Õppekeskond avatumaks muuta. Õppemeetodiks valida suhtlemine. Rõhuasetus peaks liikuma testimiselt tagasiside andmisele. Aktiivses õppimisel on täiskasvanu osalemine oluline. Roll võib varieeruda :juht, õpetaja ,vaatleja.Õpetaja ei ole enam õppikeskkonna arhitekt vaid selle aktiivne liige. Ta peab oskama püstitada küsimusi , mis aitavad lapsel aru saada, analüüsida, mõelda iseseisvalt.(Brotherus, 2001) Üks kõneainet tekitav teema on kool ja sellega seotud soo ja soostereotüpide küsimus.Kuidas õppida ,kas poisid ja tüdrukud eraldi. Poiste õppeedukus on palju halvem kui tütarlastel, nad puuduvad koolist põhjuseta ja jätavad õigeks ajaks õppimata palju sagedamini kui tüdrukud. Samal ajal kurdavad nad vähem õppetöö üle jõu käiva koormuse ja tervisehädade üle. Suur sooline erinevus õppeedukuses ja väljalangevuses peegeldab meie ühiskonnas ja koolis
väärtustel ja veendumustel (Qualitätziele... 1996) Alushariduse valdkonnas on kvaliteedi tagamise ja selle hindamise, olulisemaks eesmärgiks alushariduse areng ning kvaliteedi säilitamine, mida nimetatakse kvaliteedijuhtimiseks (Hujala2004) Päevahoiu kvaliteet sisaldab nelja vaatenurka, mis on määratletavad õppekava ja selle realiseerimise vahelise suhtega, struktuuri ja soorituse vahelise suhtega, vanema ja lapse vajaduste ning teenuse, teabe ja selle mõju vahelise suhtega (Brotherus jt 2001) Galileiliku printsiibi järgi on hindamine suunatud objektidele, mida saab märgata ja mõjutada. Sellist hindamistegevust iseloomustab: - loogilisus ja süstemaatilisus - keskendumine põhjus-tagajärg seostele - objektiivuss - täpsed hindamismeetodid - viib otsusteni Aristotelese printsiib: - igapäevase tegevuse osa - suunatud tähenduslikele elamustele, kogemustele - suunatud teadlikkuse süvendamisele - õppimise vahend
emotsionaalsetele elementidele. Tähtis on täiskasvanupolne suunatus. Mäng on väikelapse esimeste eluaastate esmane arenguallikas ja- tee. Mäng mitte ainult ei peegelda lapse kognitiivset arengut, vaid ka mõjutab seda märkimisväärselt. Mäng mõjutab lapse kujutlusvõimet, mõtlemist ja eneseregulatsiooni. Võgotski on iseloomustanud lapse mängu: mängus on laps peajagu pikem. Mängul on ka tähtis roll lapse õppimises ja arengus. Mäng peegeldab lapse arengut ja mõjutab seda. (Brotherus, A., Hytönen, J., Krokfors, L. 2001:121). 2. JEAN PIAGET MÄNGU ARENGU TEOORIAD Jean Piaget (18961980) on sündinud Sveitsis. Jean Piaget peetakse üheks tähtsamaks kognitiivse teooria esindajaks. Mäng on hädavajalik tingimus lapse kognitiivses arengus ja seostab mängu vormid lapse mõtlemise arenguga (Saar 1997:17). Piaget´ (1951) oli üks esimesi, kes kirjeldas arengujada laste mängus. See arenes harjutusmängust läbi fantaasia- ja kujutlusmängu kuni reeglitega mänguni
annaabi.ee 
