Kopsuvähki saab eristada muudest kroonilistest haigustest ainult kompleksse uuringu põhjal (Loogna jt 1989). Tsentraalse kasvaja vormi korral haigus sageli avaldub köhaga (algul kuiv, hiljem märg) ja tekib ülemäärane rögaeritus mäda ja veresegune röga koos köhaga. Sageli haiged kaebavad hingeldust ning õhupuudust. Need on tingitud sellest, et kasvaja on sulgenud bronhi, mis varustab kopsuosa õhuga. Põletikulise röga kogunemine kasvajalise takistuse taha bronhis võib viia bronhiidi ja kopsupõletiku tekkeni, millest signaliseerib kõrgenenud kehatemperatuur (Labotkin 2002). Kui on tegemist perifeerse kasvajaga, siis sümptomeid ei pruugi tekkida pika aja jooksul. See on tingitud sellest, et kasvajal on arenemiseks palju ruumi. Kui kasvaja on sisse kasvanud kopsukelmesse või rindkereseina, kus on valutundlikud närvilõpmed, võivad tekkida valud rindkeres. Hingamispuudulikkus tekib sageli nn vähivedeliku kogunemisega kopsukelme ja
Hingamiselundite limaskest on enamasti kaetud ripsepiteeliga. Ripsepiteel sisaldab karikrakke, mis sekreteerivad limast nõret (tolmu jne püüdmiseks). Kõri, trahhea ja bronhide toestuseks on hüaliinsest kõhrkoest toes, mis väldib nende kokkuvarisemist. Kopsusiseste hingamisteede hulka kuuluvad bronhid, bronhioolid ja alveolaarpuu. Bronhidele järgnevad väiksema dm bronhioolid (bronchiolus). Bronhioolides puuduvad kõhrkude ja näärmed (bronhis olemas). Bronhioole vooderdab prismaatiline epiteel, mis väiksemates bronhioolides madaldub kuupepiteeliks Hingamisteede kaudu väljutatakse ka üleliigset soojust, ninaõõnes paikneb haistmisorgan ja kõris paiknevad häälepaelad hääle tekitamiseks. 58. Trahhea ja bronhi seina ehitus Trahhea - trachea - sein on kolmekestaline: 1. limaskest - tunica mucosa respiratoria 2. fibrokartilagiin kest - tunica fibrocartilaginea 3. adventitsiaalkest - tunica adventitia (moodustab sidekude)
370 Verejooksude jagunemine nende alguskoha järgi Nii nagu patsiendile mõjub nina- ja/või suuverejooks esialgu dramaatilisena, mõjub see ka väljakutse saajale. Sündmuskohale saabudes tuleb peale patsiendi üldist seisundi stabiliseerimist kindlaks teha verejooksu põhjus ning eelkõige selle alguse saamise koht. Põhimõtteliselt võib verejooksud klassifitseerida nende anatoomilise alguskoha järgi. Selleks võib olla nina, suuõõs, neelu- ja kõrisõlme piirkond, hingetoru ja bronhisüsteem, söögitoru ja magu ning erandjuhtudel hingamiseks paigaldatud trahheostoom. 1) Ninaverejooks Ninaverejooks kuulub LOR-piirkonnas kõige sagedamini ette tulevate hädaabijuhtumite hulka ning on tõenäoliselt ka kiirabile üks sagedamini nähtavaid verejooksu liike. Enamasti on tegu patsiendi jaoks ohutu olukorraga, mis võib aga eluohtlikuks muutuda. Epistaksis – ninaverejooks Tonsillektoomia – kurgumandlite eemaldamine operatsiooni teel Diagnoos ja ravi kiirabi etapil
annaabi.ee 
