Ta seguneb veega igas vahekorras, moodustades negatiivse aseotroobi. Etanool põleb, moodustades CO2 ja vee: CH3CH2OH + 3O2 -> 2CO2 + 3H2O (1) Etanool on värvuseta, põletava, kõrvetava maitsega vedelik, mille sulamistemperatuur on -112 ºC ja keemistemperatuur 78 ºC. Etanool on veest kergem vedelik, sest tema tihedus on 0,794 g/cm³. (2) Ühendid: · Etanolaadid (naatriumetanolaat CH3-CH2ONa) · Etaani halogeenterivaadid (bromoeteen CH 2Br) · Eteen · Dietüüleeter · Etanaal (etüületanaat CH3-COO-CH2-CH3) (4) Kasutamine: · Alkohoolsed joogid · Hea lahusti (lahustab rasvu, valke, bensiini, aga ka näiteks joodi) · Värvi- ja lakitööstus 5 · Parfümeeriatööstus (odekolonnid, lõhnaõlid) · Ravimid (tinktuurid, eeter) · Indikaatorlahused (fenoolftaleiin) · Sünteetiline kautsuk (kummitööstus) · Lõhkeained (suitsuta püssirohi)
kasutatakse eesliiteid perfluoro-, perbromo-, perkloro- või perjodo-. CCl4 perklorometaan CBr3 CBr perbromoetaan II SAAMINE 1. alkaani halogeenimine CH3 CH3 + Br2 CH3CH2Br + HBr 2. alkeeni halogeenimine CH2 = CH2 + Br2 CH2Br CH2Br 3. alkeeni reageerimine vesinikhalogeeniga CH2 = CH CH3 + HCl CH3 CHCl CH3 III FÜÜSIKALISED OMADUSED On enamikus vedelikud või tahked (va lihtsamad fluoroderivaadid, klorometaan, kloroeteen, bromoeteen), kõige kõrgem keemistemperatuur on jododerivaatidel. On kõik veest raskemad, tihedus kasvab molekulmassi suurenemisega. Ei lahustu vees, kuid hästi lahustub orgaanilistes lahustites ja on ise head lahustid paljudele orgaanilistele ühenditele. On värvuseta imala lõhnaga ühendid, sageli narkootilised, raskesti süttivad, peaaegu mittepõlevad, mürgised. IV KEEMILISED OMADUSED 1. reageerimine leelistega CH3 CH2Cl + NaOH CH3CH2OH + NaCl 2. reageerimine alkoholigaa
kasutatakse eesliiteid perfluoro-, perbromo-, perkloro- või perjodo-. CCl4 perklorometaan CBr3 CBr perbromoetaan II SAAMINE 1. alkaani halogeenimine CH3 CH3 + Br2 CH3CH2Br + HBr 2. alkeeni halogeenimine CH2 = CH2 + Br2 CH2Br CH2Br 3. alkeeni reageerimine vesinikhalogeeniga CH2 = CH CH3 + HCl CH3 CHCl CH3 III FÜÜSIKALISED OMADUSED On enamikus vedelikud või tahked (va lihtsamad fluoroderivaadid, klorometaan, kloroeteen, bromoeteen), kõige kõrgem keemistemperatuur on jododerivaatidel. On kõik veest raskemad, tihedus kasvab molekulmassi suurenemisega. Ei lahustu vees, kuid hästi lahustub orgaanilistes lahustites ja on ise head lahustid paljudele orgaanilistele ühenditele. On värvuseta imala lõhnaga ühendid, sageli narkootilised, raskesti süttivad, peaaegu mittepõlevad, mürgised. IV KEEMILISED OMADUSED 1. reageerimine leelistega
annaabi.ee 
