Lagedale ilmusid esimesed sinjoonid ja juuksevärvid. Kuldsete lokkide samiseks tuli pähe panna sisselõigetega laiaäärne kübar. Juuksed tõmmati avaustest välja ja neile kanti söögisoodast valmistatud segu. Nii tuli paar tundi päikese käes istuda. Juuksed pleekisid,-omandades punaka tooni. NAISTE RIIETUS: Riide värv ja kude oli lõikest olulisem. Kleit kaalus u. 25 kilo ja koosnes volditid sametist, villasest kalevist ning brokaadiga sobitatud siidist. Taljet rõhutati moodsa raudplaatidest valmistatud uudse korseti, rindu aga dekoltee abil, mis oli mõnikord täiesti paljastav, mõnikord kaetud aga õhukese siidiga. Moodi tulid kuni 30-sentimeetrise platvormiga kingad, millel daamid polnud suutelised ilma meeste või teenijate abita liikuma. MEESTE RIIETUS: Valitseb ohjeldamatu küllus: kamisoole kaunistati kuld-ja hõbetikandite, pärlite ja kalliskividega
Nad ei osanud arvatagi, et kakskümmend kolm aastat käib selle lepingu ümber vihane tüli. Lepingu järgi kohustusid kunstnikud maalima kaks külgmist pilti ja ühe keskse pildi. Teha tuli need õlivärvidega ja kujutama pidid need Neitsi Maarjat Jeesuslapsega, keda ümbritsevad inglid , kaks prohvetit ja neli laulvat inglit. Lepingus oli isegi kirjas, mis Neitsi Maarjal seljas pidi olema: ultramariinsinist rüü ja kuldbrokaadist karmiinpunast kleiti, mis on ääristatud rohelise brokaadiga. Tegemist on tegelikult kahe maaliga, millest üks asub tänapäeval Louvre'is ja teine Londoni Rahvusgaleriis. Siis puhkes aga katk. Suri kümneid tuhandeid inimesi, kõik püüdsid üksteisest eemale hoida, et mitte katku saada. Selle vastu polnud kaitset ja polnud ravimeid, jäi üle ainult põgeneda. Varju leidis Leonardo kaugemal põhja pool, orgude ja allikate keskel, kus ta unustas katkuohu. Arvatakse, et seal, kuhu läksid põgenikud ja ka
teist, suuremat kalevist tanu, mille hiljem asendas villane kirju rätik. Kolta- ja koolasaami naistel on veel 18. sajandi alguses olnud kasutusel pea kuju järgiv tanu, mida kaunistati siidi ja kullatud lõngadega. Hilisemal ajal on olnud kasutusel venemõjulised peakatted. Neiud kandsid viieteistkümnendast eluaastast alates kuni pulmadeni tohust alusel, punase kaleviga kaetud pärga (perevesk, pervesk), mis on tagant avatud ja paeltega kokkuseotud ning pärltikandi nööpide ja brokaadiga kaunistatud. Naine saab tanu (samsad, sams) laulatusel. See on punasest kalevist, veidi etteulatuva ülaosaga ning rikkalikult kaunistatud geomeetrilise pärltikandi, portselannööpide ja kuld- ning hõbebrokaadiga. Lesed kandsid Karjala naiste peakatet meenutavat mütsi (pove(d)nik), mis oli tumedat, tavaliselt tumesinist värvi ja kaunistatud ainult pealael oleva lillelise hõbebrokaadiga. Naise- ja
annaabi.ee 
