Kurgirohi A Salatkress A V 15-18 C 3-4 päeva Aniis A 15-25 C 21-28 päeva Arbuus 3 25 C 7 päeva mai Avamaale Ida- varjulill Asperula orientalis A V 10 C 30-42 päeva Suur värihein Briza maxima A 20-22 C 10-12 päeva Harilik saialill Calendula officinalis A 20 C 10-14 päeva Harilik rukkilill Centaurea cyanus A 18 C 14-20 päeva Aed-varesjalg Consolida ajacis A 10 C 18-25 päeva Kolmevärviline kassitapp Convulvulus tricolor A 21-27 C 5-14 päeva
PEREKOND: käpp (Orchis) jumalakäpp (Orchis mascula) hall käpp (Orchis militaris) PEREKOND: käokeel (Platanthera) kahelehine käokeel (Platanthera bifolia) Kõrrelised: SUGUKOND: kõrrelised (Poaceae) PEREKOND: kastehein (Agrostis) harilik kastehein (Agrostis capillaris) PEREKOND: rebasesaba (Alopecurus) aas-rebasesaba (Alopecurus pratensis) PEREKOND: maarjahein (Anthoxanthum) lõhnav maarjahein (Anthoxanthum odoratum) PEREKOND: värihein (Briza) keskmine värihein (Briza media) PEREKOND: kastik (Calamagrostis) metskastik (Calamagrostis arundinaca) PEREKOND: kerahein (Dactylis) harilik kerahein (Dactylis glomerata) PEREKOND: orashein (Elymus) harilik orashein (Elymus repens) PEREKOND: aruhein (Festuca) lamba aruhein (Festuca ovina) punane aruhein (Festuca rubra) PEREKOND: helmikas (Melica) longus helmikas (Melica nutans) PEREKOND: timut (Phleum) põldtimut (Phleum pratense)
PEREKOND: käpp (Orchis) jumalakäpp (Orchis mascula) hall käpp (Orchis militaris) PEREKOND: käokeel (Platanthera) kahelehine käokeel (Platanthera bifolia) Kõrrelised: SUGUKOND: kõrrelised (Poaceae) PEREKOND: kastehein (Agrostis) harilik kastehein (Agrostis capillaris) PEREKOND: rebasesaba (Alopecurus) aas-rebasesaba (Alopecurus pratensis) PEREKOND: maarjahein (Anthoxanthum) lõhnav maarjahein (Anthoxanthum odoratum) PEREKOND: värihein (Briza) keskmine värihein (Briza media) PEREKOND: kastik (Calamagrostis) metskastik (Calamagrostis arundinaca) PEREKOND: kerahein (Dactylis) harilik kerahein (Dactylis glomerata) PEREKOND: orashein (Elymus) harilik orashein (Elymus repens) PEREKOND: aruhein (Festuca) lamba aruhein (Festuca ovina) punane aruhein (Festuca rubra) PEREKOND: helmikas (Melica) longus helmikas (Melica nutans) PEREKOND: timut (Phleum) põldtimut (Phleum pratense)
pikad, niitjad ohted, mis on kaetud hõbeja karvastikuga • Sulg-stepirohi (S. pennata) - on nõksukese madalam, aga Stipa capillata ohted on tal samuti ülimalt pikad. Nad on erinevalt eelmise liigi omadest rohkem krussis. • Juus-stepirohi (S. capillata) - moodustab suured, kohevad, ent karvadeta, rohelised õisikud. Sirgub eelmistest poole habestepir pikemaks. ohi BRIZA – PEREKOND VÄRIHEIN • kasvab niitudel väikeste mätastena või üksikult. Väga tihedas rohustus värihein kaua vastu ei pea. • Lehelabad on lamedad, 2...6 mm laiused, servades ja tipul veidi karedad. Juurmised lehed kuni 10 cm pikkused, varrelehed lühemad. Lehetuped on siledad, kuni 1 mm pikkuse tömbitipulise briza maxima keelekesega. HORDEUM JUBATUM - LAKKODER • Üheaastasena, kiirelt kasvatatav püsik, dekoratiivsete tuules
Sage Lääne-Eestis ja saartel. Lubikas on laiu madalaid mättaid moodustav mitmeaastane taim. Kõrs 20-40 cm kõrge, lehed 2-4 mm laiad, heleda sinaka kirmega pealmiselt pinnalt ja siledad, läikivad alt (lehtedel olev hallikas kirme on heaks eristamistunnuseks!). Lehe tipp aheneb järsult lühikeseks teravikuks. Pööristähk on lühike, munajas 1-2 cm pikk, sinakas, peale õitsemist kollakas ja vananedes muutub mustjaks. Õitseb mais. KESKMINE VÄRIHEIN Briza media nime tõlkides saame teada, et Briza oli Vana-Kreekas kultuurkõrrelise, arvatavasti rukki nimi ja media tähendab keskmine. Kõrreline. Kasvukoht: värihein kasvab põhiliselt parasniisketel ja kuivematel niitudel, harvem hõredates segametsades. Eestis tavaline. Taim mitmeaastane, moodustab hõredaid puhmikuid ja on hallikasrohelist värvi. Kõrs on 20-60 cm kõrge, enamasti kahe sõlmega. Lehed 2-6 mm laiad, servades ja tipus karedad
annaabi.ee 
